Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võltsraha statistikat mõjutas tüssata saanud automüüja juhtum
Valeraha (pilti on illustreeriv).Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Eestis avastati aasta esimesel poolel 1159 võltsitud europangatähte, mida on 912 kupüüri rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, vahendab Eesti Pank Euroopa Keskpanga statistikat. Suure kasvu taga on aga üksikjuhtum, kus automüüjale maksti osaliselt valerahaga.
Eestis registreeritud võltsingutest 356 tükki saadi kätte enne nende ringlusse sattumist ehk avastati kas läbiotsimise käigus või postisaadetiste seast.
Enim mõjutas registreeritud võltsingute hulka juhtum, kus inimene müüs Itaalias oma auto ning hiljem Eestis selgus, et müügist saadud raha hulgas oli 531 võltsitud 100eurost. Seega registreeritigi Eestis esimesel poolaastal kõige rohkem 100euroste ja 50euroste pangatähtede võltsinguid – vastavalt 753 ja 334 võltsingut.
Kui seda üksikjuhtumit statistikas mitte arvestada, on Eestis ringlusest avastatud võltsingute hulk püsinud eelmise aastaga sarnasel tasemel.
Võltsitud euromünte avastati Eestis 20% vähem kui aasta varem ehk 39 korral.
Võttes arvesse ringluses olevate europangatähtede hulka, on võltsingute arv väike nii Eestis kui ka euroalas tervikuna.
Ehtsat pangatähte võib igaüks ära tunda, kui kasutab lihtsaid võtteid turvaelementide tuvastamiseks. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada ning kahtluse korral võrrelda mõne ehtsa pangatähega. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes määrab kahtlasele rahale ekspertiisi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.