Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti tööstuste kasv Euroopa tugevamate seas

    EurodFoto: Scanpix/Reuters

    Tööstusettevõtete tootmismahu kasv on sel aastal aeglustunud, kuid kasv on siiski üle Euroopa Liidu keskmise, märgib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kommentaariks statistikaameti avaldatud andmetele.

    „Tööstusettevõtete tootmismahu kasv on sel aastal aeglustunud enamikes Euroopa riikides. Aasta esimese viie kuu võrdluses on Eesti tööstusettevõtete tootmismaht kasvanud üle ELi keskmise ning me oleme sellega Euroopa tugevamate kasvude hulgas,“ lisas ta.
    Täna hommikul teatas statistikaamet, et juunis tootsid Eesti tööstusettevõtted 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta juunis: toodang suurenes nii töötlevas töötuses, energeetikas kui ka mäetööstuses. Töötlevas tööstuses toodeti juunis 2% rohkem toodangut kui mullu samal kuul.
    „Tööstussektori, sealhulgas peamise eksportiva tööstusharu, töötleva tööstuse tootmismahu kasv on sel aastal aeglustunud,“ nentis Mertsina. „Esimesel poolaastal aeglustus tööstustoodangu kasv aastases võrdluses 4 protsendini, kusjuures teise kvartali kasv jäi nii tööstussektoris kokku kui ka töötlevas tööstuses alla 3%.“
    Teises kvartalis vähenes töötleva tööstuse tootmismaht 23 tegevusalast kümnes. Energia tootmismaht aeglustus teises kvartalis 2 protsendini, kuid selle taga olid peamiselt Eesti Energia plaanilised hooldustööd. Seega oli tegemist ajutise tootmispiiranguga ning kolmandas kvartalis võib oodata energia tootmismahtude suurenemist, prognoosib Mertsina.
    Ekspordikasv on sel aastal tugevam
    Vaatamata tootmismahtude kasvu aeglustumisele, on töötleva tööstuse ekspordikäibe ja - mahu kasv sel aastal kiirenenud, märgib Mertsina. Samuti on ettevõtete käibekasv müügihindade kasvu toel sel aastal aga tugev püsinud (kogu tööstussektoris 6%, töötlevas tööstuses 7%).
    Ekspordikäive kasvas esimesel poolaastal ligikaudu 6%, ekspordimaht aga 4%. „Ekspordihindade kasv on selle aasta teises kvartalis taas kiirenenud ning see parandab ettevõtete ekspordikäibeid veelgi. Samas kasvavad kiiremini ka impordihinnad ning see avaldab ettevõtete finantsseisule negatiivset mõju,“ selgitas ta.
    Välisnõudlus veel tugev, kuid nõrgenemas
    Kuigi euroala majandus kasvab ostujuhtide indeksi järgi jätkuvalt hästi, on see möödunud aasta lõpu tipust tublisti nõrgenenud. Ettevõtete uute tellimuste kasv on aeglustunud ja kindlustunne eesolevatel kuudel tootmismahtude kasvatamiseks nõrgem.
    „Ka Eestis on sel aastal töötleva tööstuse tellimuste kasv oluliselt nõrgem kui möödunud aastal - samas muudab tellimuste üldpilti halvemaks elektroonikatööstuse tellimuste langus,“ kommenteeris Mertsina.
    Hinnasurve (sisendihindade - kütuste, naftatoodete, metallide ja tööjõukulu - kasv) on euroalal aga suurenenud. Kasvanud on ka müügihinnad, kuna ettevõtted suunavad kõrgemad sisendikulud klientidele. 
    „Samas on euroalal töökohtade kasv jätkuvalt suur. Sisenõudlus on veel tugev, kuid euroala ekspordikasv on nõrgenemas ning sellel on negatiivne mõju töötlevale tööstusele,“ selgitas Mertsina. „Kui vaadata meie lähiturge ja suuremaid kaubanduspartnereid, siis Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa nõudlus on sel aastal tugev. Järgmisel aastal ootame välisnõudluse nõrgenemist, mis võib piirata Eesti ettevõtete ekspordimahu kasvu.“
    Vaatamata möödunud nädalal USA ja EL vahelises kaubanduses pingete leevenemisele, jäävad enne konkreetsete ostuste tegemist protektsionismiga seotud riskid ja ebakindlus üles, leiab Mertsina.
    Ta prognoosib, et kuigi kolmandas kvartalis on Eesti tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused taas paranenud, on need tagasihoidlikumad, kui möödunud aastal. „Meie tööstusettevõtete kindlustunne on küll viimase seitsme aasta tugevaim, kuid nende toodangukasvu ootused lähikuudel on möödunud aasta tipust allapoole tulnud,“ lisas ta.
    Piiratud teenimisvõimalused
    Koos tootmissisendite hinnakasvuga on üha kallimaks muutunud ka tööjõud. „Konkurents tööjõu pärast on suurenenud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tööturul. Vabade töökohtade arv on tõusnud nii enamikes Euroopa riikides kui ka kodumaistes tegevusalades,“ nentis Mertsina. Tema sõnul hoiab see palgakasvu kiirena ning takistab ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime paranemist.
    Tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime koduturul vähenenud juba pikemat aega ning ka välisturgudel on see viimastel kvartalitel nõrgenenud. Müügihindadest kiirem sisseostuhindade kasv piirab ettevõtetel kasumi teenimise võimalusi.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.