Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti tööstuste kasv Euroopa tugevamate seas
EurodFoto: Scanpix/Reuters
Tööstusettevõtete tootmismahu kasv on sel aastal aeglustunud, kuid kasv on siiski üle Euroopa Liidu keskmise, märgib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kommentaariks statistikaameti avaldatud andmetele.
„Tööstusettevõtete tootmismahu kasv on sel aastal aeglustunud enamikes Euroopa riikides. Aasta esimese viie kuu võrdluses on Eesti tööstusettevõtete tootmismaht kasvanud üle ELi keskmise ning me oleme sellega Euroopa tugevamate kasvude hulgas,“ lisas ta.
Täna hommikul teatas statistikaamet, et juunis tootsid Eesti tööstusettevõtted 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta juunis: toodang suurenes nii töötlevas töötuses, energeetikas kui ka mäetööstuses. Töötlevas tööstuses toodeti juunis 2% rohkem toodangut kui mullu samal kuul.
„Tööstussektori, sealhulgas peamise eksportiva tööstusharu, töötleva tööstuse tootmismahu kasv on sel aastal aeglustunud,“ nentis Mertsina. „Esimesel poolaastal aeglustus tööstustoodangu kasv aastases võrdluses 4 protsendini, kusjuures teise kvartali kasv jäi nii tööstussektoris kokku kui ka töötlevas tööstuses alla 3%.“
Teises kvartalis vähenes töötleva tööstuse tootmismaht 23 tegevusalast kümnes. Energia tootmismaht aeglustus teises kvartalis 2 protsendini, kuid selle taga olid peamiselt Eesti Energia plaanilised hooldustööd. Seega oli tegemist ajutise tootmispiiranguga ning kolmandas kvartalis võib oodata energia tootmismahtude suurenemist, prognoosib Mertsina.
Ekspordikasv on sel aastal tugevam
Vaatamata tootmismahtude kasvu aeglustumisele, on töötleva tööstuse ekspordikäibe ja - mahu kasv sel aastal kiirenenud, märgib Mertsina. Samuti on ettevõtete käibekasv müügihindade kasvu toel sel aastal aga tugev püsinud (kogu tööstussektoris 6%, töötlevas tööstuses 7%).
Ekspordikäive kasvas esimesel poolaastal ligikaudu 6%, ekspordimaht aga 4%. „Ekspordihindade kasv on selle aasta teises kvartalis taas kiirenenud ning see parandab ettevõtete ekspordikäibeid veelgi. Samas kasvavad kiiremini ka impordihinnad ning see avaldab ettevõtete finantsseisule negatiivset mõju,“ selgitas ta.
Välisnõudlus veel tugev, kuid nõrgenemas
Kuigi euroala majandus kasvab ostujuhtide indeksi järgi jätkuvalt hästi, on see möödunud aasta lõpu tipust tublisti nõrgenenud. Ettevõtete uute tellimuste kasv on aeglustunud ja kindlustunne eesolevatel kuudel tootmismahtude kasvatamiseks nõrgem.
„Ka Eestis on sel aastal töötleva tööstuse tellimuste kasv oluliselt nõrgem kui möödunud aastal - samas muudab tellimuste üldpilti halvemaks elektroonikatööstuse tellimuste langus,“ kommenteeris Mertsina.
Hinnasurve (sisendihindade - kütuste, naftatoodete, metallide ja tööjõukulu - kasv) on euroalal aga suurenenud. Kasvanud on ka müügihinnad, kuna ettevõtted suunavad kõrgemad sisendikulud klientidele.
„Samas on euroalal töökohtade kasv jätkuvalt suur. Sisenõudlus on veel tugev, kuid euroala ekspordikasv on nõrgenemas ning sellel on negatiivne mõju töötlevale tööstusele,“ selgitas Mertsina. „Kui vaadata meie lähiturge ja suuremaid kaubanduspartnereid, siis Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa nõudlus on sel aastal tugev. Järgmisel aastal ootame välisnõudluse nõrgenemist, mis võib piirata Eesti ettevõtete ekspordimahu kasvu.“
Vaatamata möödunud nädalal USA ja EL vahelises kaubanduses pingete leevenemisele, jäävad enne konkreetsete ostuste tegemist protektsionismiga seotud riskid ja ebakindlus üles, leiab Mertsina.
Ta prognoosib, et kuigi kolmandas kvartalis on Eesti tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused taas paranenud, on need tagasihoidlikumad, kui möödunud aastal. „Meie tööstusettevõtete kindlustunne on küll viimase seitsme aasta tugevaim, kuid nende toodangukasvu ootused lähikuudel on möödunud aasta tipust allapoole tulnud,“ lisas ta.
Piiratud teenimisvõimalused
Koos tootmissisendite hinnakasvuga on üha kallimaks muutunud ka tööjõud. „Konkurents tööjõu pärast on suurenenud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tööturul. Vabade töökohtade arv on tõusnud nii enamikes Euroopa riikides kui ka kodumaistes tegevusalades,“ nentis Mertsina. Tema sõnul hoiab see palgakasvu kiirena ning takistab ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime paranemist.
Tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime koduturul vähenenud juba pikemat aega ning ka välisturgudel on see viimastel kvartalitel nõrgenenud. Müügihindadest kiirem sisseostuhindade kasv piirab ettevõtetel kasumi teenimise võimalusi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.