Kellele makstakse ümbrikupalka?

Kõige levinum on ümbrikupalk turismisektoris, kus „musta“ töötasuga lepib iga viies töötaja. Samuti on ümbrikupalk probleemne toitlustus- ja ehitussektoris ning üllatavalt suur ümbrikupalga saajate osakaal on ka infotehnoloogia valdkonnas.

Ka on väga suur oht teenida mitteametlikku töötasu noortel, kellest tunnistas ümbrikupalga saamist pea iga viies vastaja.

„Hea on tõdeda, et mitteametliku palga osakaal on tänavu langenud madalaimale tasemele, võrreldes meie varasemate uuringute tulemustega,“ kommenteeris juba üheksandat aastat läbiviidavat uuringut tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Ümbrikupalga saamist tunnistas tänavu 6,2% enam kui 4000 töötajast, kellest 3,7% said terve oma palga ja 2,4% osa oma palgast mitteametlikult.“

Ümbrikupalk ohustab suuresti just tööturul nõrgemaid – noored on ambitsioonikad ja tahavad kiiresti kaugele jõuda, kuid tööturule sisenemine on töökogemusteta keeruline. „Iga viies alla 19-aastane töötaja lepib praegusel ajal ümbrikupalgaga,“ lisas Auväärt. „Seda kinnitab ka „musta“ töötasu populaarsus vastajate seas, kellel napib tööstaaži – tervelt 16,4% vastajatest, kelle töökogemus oli vähem kui kaks aastat, said osalist või täielikku ümbrikupalka. Tööstaaž rohkem kui kaks aastat vähendas mitteametliku palga osakaalu ligi kolm korda, mis näitab, et tööturule sisenedes on paljud töötajad valmis leppima ümbrikupalgaga.“

Lisaks selgus uuringust, et „mustale“ töötasule on avatumad mehed ja vähese haridustasemega töötajad: vastanud meestest kinnitas 7,9%, naistest 4,2% mitteametliku töötasu saamist.

Mida madalam on töötaja haridustase, seda suurem on oht saada palka ümbrikus – 12,8% põhiharidusega vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Keskharidusega vastajate seas oli antud näitaja 9,7% ja kõrgharidusega 3,6%.

Sektorite lõikes on ümbrikupalk endiselt levinuim turismi- ja hotellinduse-, ehituse- ning toitlustussektoris, kus tehakse ka palju hooajatöid. Hotellindussektoris kinnitas „musta“ töötasu saamist koguni iga viies (21,4%) vastaja. Toitlustuses ja ehituses olid ümbrikupalka saanud vastavalt 14,3% ja 13,8% töötajatest.

Suure üllatusena tõi uuring välja mitteametliku palga populaarsuse IT-sektoris, kus uuringu lähemal vaatlusel näib, et „musta“ töötasu saajate hulka kasvatavad antud sektoris vabakutselised ja ise ettevõtjatena teenust osutavad töötajad.

Ümbrikupalgaga nõustumise korral kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma, ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja „musta“ töötasu aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel.

Igaüks saab maksu- ja tolliameti lehel ka ise kontrollida, kas tööandja on kogu palga deklareerinud ning jätta vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta.

Ümbrikupalka saavate meeste arv on märkimisväärselt vähenenud, kuid endiselt on „must“ töötasu meeste seas levinum kui naiste seas.Noored on ümbrikupalga riskirühmas – 18,5% (mullu 22,2%) alla 19-aastastest vastajatest oli saanud ümbrikupalka.Mida madalam on haridustase, seda suurem on oht saada palka ümbrikus – 12,8% (mullu 18,1%) põhiharidusega vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Keskharidusega vastajate seas oli antud näitaja 9,7% (eelmisel aastal 8,1%) ja kõrgharidusega 3,6% (4,9%).Valdkondade lõikes said ümbrikupalka enim turismi/hotellinduse- (21,4%) ning toitlustussektori (14,3%) töötajad.