Ettevõtjad kipuvad rahakotte sassi ajama

„Suur tükk ajab suu lõhki,“ selgitas Reitmann, miks tavaliselt rahakotte segi ajavad ettevõtted maksuametile vahele jäävad. Rahakottide segi ajamise all mõtleb ta käitumist, millega paneb ettevõtja oma isiklikud kulud ja hüved ettevõtte kuludesse, lootes sedasi riigilt käibemaksu tagasi saada asjade pealt, mille pealt maksusoodustust saama ei peaks.

„Asjad hakkavad pihta väikestest asjadest. Ega maksuamet ju ka kõike ei näe,“ rääkis Reitmann Äripäeva hommikuprogrammis. Esialgu ostetakse ettevõtte kuluna igapäevast kaupa, siis ehituspoodidest remondimaterjali, tanklatest kütust. Siis tulevad aga tööalased seminarid ja koolitusreisid, mis osutuvad tegelikult puhkusereisideks, kuhu minnakse töökaaslaste asemel hoopis kogu perega.

„Ahnus kasvab, või siis arusaam, et nii võibki teha,“ ütles Reitmann. Tegelikult aga kaevatakse tema sõnul sedasi auku vaid iseendale, sest kui lõpuks maksuametile vahele jäädakse, on jama rohkem, kui asi alguses väärt oli. „Samuti on see ebaaus käitumine teiste suhtes, kes maksavad kokkulepitud makse nii nagu peab,“ lisas ta.

Maksuametile jäädakse sageli vahele üsna lihtsasti. Näiteks jääb Reitmanni sõnul kergesti silma, kui ettevõtluseks soetatud kinnisvara kasutatakse hoopiski eluasemeks. Maksuamet tugineb uurimistes igapäevasele riskianalüüsile: maksuhaldurid püüavad aru saada, kuidas käib mõne ettevõtte töö, mida tal on ettevõtluseks vaja, kuidas tasutakse palkasid ja makse, kui suur on käibekassa. „Loomulikult käime ka kohapeal küsimas, kui on mingi kahtlus. Siis tulevadki välja igasugused huvitavad juhtumid, kus on ostetud ettevõtluse jaoks imeasju,“ rääkis Reitmann.

Üks asi on imeasjade ostmine, teine asi on Reitmanni sõnul põhjendused, millega taolist käitumist selgitatakse. On selgitusi, mis pakuvad samal ajal nii nalja kui teevad ka meele kurvaks. „Loeme vaideid ja mõtleme, kust see geniaalsus tuleb,“ ütles Reitmann.

Näiteks jäi maksuametile silma, et telefoninõustamise teenust pakkuv firma ostis kaks väga kallist tolmuimejat. Selgus, et tegemist oli väikse erootikaliiniga. „Kui küsiti, milleks firmale sellised tolmuimejad, vastati andekalt, et töökeskkond peab olema väga puhas, sest teenindajad ei tohi köhida,“ meenutas Reitmann.

„Kokkuvõttes ajab kindlasti suur tükk suu lõhki ja nii need juhtumid meie lauale jõuavadki. Või siis tehakse selliseid oste avalikult ja need jäävad silma mõnele kaaskodanikule, kes säärast käitumist ei tolereeri,“ lisas ta.

Reitmann rõhutas, et on täiesti normaalne panna mõistlikkuse piires osa kulutusi ettevõtluse alla, kui tegu on kodukontoriga. „Tihtipeale minnakse asjadega lihtsalt liiga kaugele,“ sõnas ta. Tema sõnul on maksuamet väga vastutulelik mõistlikkuse piiride otsimisel. „Oleme jõudnud mitmele tublile kompromissile. Räägime asjad ettevõtjatega läbi, et me ei üllataks kumbki teineteist,“ ütles ta.

Samuti on Reitmanni sõnul normaalne oma isiklikke kulusid ettevõtte kaudu teha, lihtsalt maksud tuleb ära maksta. „Erisoodustus on selle asja õige nimi,“ ütles ta.

Maksuameti jaoks on sel aastal endiselt terav teema ka ümbrikupalk ja selle vastu võitlemine. Reitmanni sõnul on viimased uuringud näidanud, et ümbrikupalga levimine on viimasel ajal pisut pidurdunud. Paraku peab maksuamet pidevalt kätt pulsil hoidma, et olukord uuesti ei halveneks. Niipea, kui lastakse asjal natukenegi olla, hakkab ümbrikupalga maksmine uuesti vohama. „Meil käib sellega ikka suur võitlus,“ ütles ta.

Maksuametit saadavad pidevalt etteheited, et maksuamet annab piitsa, võtab kellegi luubi alla või kiusab ettevõtjaid. Reitmann usub siiski, et ühiskond tervikuna ei arva, et maksuamet neid kiusab, vaid loodab, et maksuamet ajab hoopis asjad korda. „Hea, kui meie tegevus on nähtav,“ ütles ta.