Õppetunnid, mis päästavad Nordica

Lennufirma edul on Triniti advokaadibüroo advokaadi Ergo Blumfeldti hinnangul aga vähemalt ääremaade puhul suur roll ikkagi riigil. „Pea kõikides ääremaades toetatakse oma lennufirmat ja ka lennujaama – äärealad kasutavad ära kõik võimalused, mis neil selleks on,“ sõnas ta Äripäeva raadio saates Triniti Eetris.

Sellegipoolest saab riik sekkuda vaid väga ettevaatlikult, et Euroopa Liit ei käsitleks seda keelatud riigiabina, nagu juhtus Estonian Airi puhul. Blumfeldti sõnul pole pärast viimast Euroopa Liidu reeglistik meie mõistes soodsamaks muutunud ning riigiabi käsitlemisel on liigutud pigem tagasi. „Lennunduses liberaalne põhimõte, et kui turg ei toimi, siis pole ettevõtet vaja,“ nentis ta. „Praegu on vaid väga kitsad valdkonnad, kus riik saab osta liiniteenust, Eesti puhul kehtib see erand näiteks Kuressaare ja Kärdla ühendamisel Tallinnaga,“ rääkis Blumfeldt. Samuti on Euroopa Liidu poolt kehtestatud hanketingimused ekspertide hinnangul vähepaindlikud.

Võimalusena riigiabi anda, näeb Blumfedt aga lennujaama toetamist. „Seal annab Euroopa Liidu õigus vabamad käed, sest tegu on olulise infrastruktuuriga, kuid ka siin kehtib reegel, et mida suurem oled, seda enam pead ise turul hakkama saama,“ nentis ta. „Samuti saab riik aidata sihtkoha turundamisel,“ rääkis ekspert.

Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo näeb aga tuleviku väljakutsena lennuühenduste mugavdamist äriklientide jaoks. „Liine võib meil olla, aga kui mõni äriühing soovib siia investeerida, siis ta ei vaata väljumisi, mis stardivad keset päeva või ööd – vaadatakse, kuidas oma aega võimalikult efektiivselt ära kasutada,“ osutas ta praeguste lennuühenduste probleemkohtadele. Lisaks näeb Uibo probleemina Euroopas valitsevat piloodipõuda. „Minge õppige piloodiks, selles valdkonnas on alati tööd,“ soovitas ta ülikooli astujatele.

Nordica edule ning liinivõrgu arendamisele on ettevõtte käivitamise faasis Uibo kinnitusel suuresti kaasa aidanud koostöölepingud Poola lennufirma LOTi ning sellele eelnevalt Sloveenlaste Adria Airwaysiga. „Alustava ettevõtte vajadus on omada ligipääsu koostöövõrgustikele teiste lennufirmadega – kuna lennunduses on vanus tugev valuuta, siis pole alustaval ettevõttel nii lihtne, kui end juba tõestanud 80a ajalooga firmal,“ kommenteeris Uibo sõlmitud lepingute vajadust. „Tähtis on olla osa võrgustikust ja üksinda toimetada on väga keeruline.“

„Rendime LOTilt kommertsplatvormi ning see toob võrgustiku meieni ja on Nordicale suureks abiks,“ selgitas Uibo. „Enne LOTi tegime koostööd Adriaga, et saaksime koheselt üle maailma oma lennupileteid müüa.“

Blumfeldt lisas, et lennundusäris peab erinevate liinide teenindamiseks olema väga palju reisijaid ning pikamaa lendude puhul ei piisa ainult sellest, et pakkuda lende suurematesse keskustesse, kust inimesed saaksid ise edasi lennata. „Kui keegi tahab New Yorki saada, oleks vale loota, et lennutame ta Amsterdami ning seal ta astub lennukist maha ja otsib uue jätkulennu – see läheks kliendile väga kalliks,“ viitas ta sellele, et pikematel liinidel on erinevatel lõikudel vedude teostamiseks vaja teistega koostööd teha.

Uibo sõnul on Nordica suurimaks eesmärgiks saada kontroll oma toote üle ning selles suunas on pidevalt liigutud. „Alustasime nii, et meil ei olnud ühtegi oma lennukit, pilooti ega reisisaatjat,“ märkis Nordica turundusjuht. „Täna lendame juba oma lennukitega, kuid eks aeg-ajalt peame endiselt ka mujalt abi võtma,“ kirjeldas ta hetkeseisu. Nordical on praegu 18 lennukit.

Vaatamata sellele, et Nordica jõudis tänavu kasumisse, tuli see suuresti uutest arengusuundadest, mida tema eelkäija Estonian Airi puhul ei kasutatud. „Pärast Estonian Airi pankrotti lõi riik Eesti lennuühenduste parandamise töögrupi ja vaatasime, mida saaks parandada, näiteks kuidas hankeid paremini teha,“ rääkis Blumfeldt.

Üks erinevus, mis võrreldes Estonian Airi aegadega sisse viidi, on sellistel lennuliinidel opereerimine, mis Eestisse sageli ei jõuagi. „Palju on räägitud sellest, et teiste riikide inimesed tuleb Eesti majanduse heaks tööle panna, Nordica on sellest väga hea näide,“ rõõmustas Uibo. „Meil on päris mitu baasi üle Euroopa ning seda koos lennukite ja meeskondadega – see toidab väga hästi,“ nentis ta ja lisas, et ainuüksi Tallinnas 6-7 lennukiga opereerida ning see on ka üks põhjustest, mis Estonian Airile saatuslikuks sai.

Kindlasti mõjutab Nordicat tulevikus ka üha tihenev konkurents Baltikumis ja Euroopas tervikuna. Nii näiteks plaanib Läti lennufirma Air Baltic vahetada välja lennukipargi ning soetada 2025. aastaks 80 uut lennukit. „Teame vaid, et need ostetakse, kuid mis nendega peale hakatakse, sellest pole räägitud,“ kommenteeris Uibo hiljutist uudist. „Kui tulevad kasutusse ainult 150 kohalised lennukid, siis see nõuab äriloogika ümbervaatamist,“ nentis ta ja lisas, et praegu tundub talle, justkui püüaks Air Baltic liikuda odavlennufirmade mängumaale. Sel juhul mahuksid nad koos Nordicaga aga turule ilusti ära.

Lähitulevikus võib konkurentsi kujutada ka Iiri lennufirma Ryanair, kes on küsinud Tallinna Lennujaamalt soodustingimusi ning lubanud siia lennutada praeguse 200 000 reisija asemel 2 miljonit inimest. „Kui nad suudavad siia nii palju Britte tuua, siis ainult aplaus neile, aga kuidas nad siit välja viia ja tagasi tuua, see on keerulisem teema,“ nentis Uibo. „Aga eks Ryanairi taktika olegi vähe jõulisem ning siin on ka mõttekoht lennujaamale – konkurentsi seisukohalt tuleks lennufirmasid võrdselt kohelda,“ sõnas ta.

Ohtudest hoolimata avaldas Uibo aga lootust, et Nordica edu jätkub. „Vaadates euroliidu lennundussektorit, elame praegu väga heal ajal – on saavutatud suurem efektiivsus, kütus on odavam ja kõik on muutunud lihtsamaks,“ oli ta optimistlik. Tema sõnul on omaniku ootus kindlasti kasumi tootmine, kuid ka väikeste marginaalidega ollakse rahul. „Meie asukohta arvestades, ei ole kasumi tootmine väga lihtne, erinevalt näiteks Münchenist või Frankfurdist, kus on suur turg olemas,“ rääkis Uibo ja lisas, et tegelikult on hea tulemus juba nullis püsimine.

„Riik saab ka sel juhul tohutu kasu, sest lennufirma käivitab enda ümber tootmist ja loob uusi teenuseid, efekt majandusele on väga suur,“ lõpetas Uibo.

Saadet “Triniti eetris” toetab advokaadibüroo Triniti. Saade on Äripäeva raadios eetris kaks korda kuus. Lennundus oli teemaks 27. juunil eetris olnud saates.