Kohtuvõit tõstab Eestis tuulepargi rajamise hinda

08. august 2018, 16:00
Avamere tuulepark
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180808/NEWS/180809740/AR/0/AR-180809740.jpg
Ainult tellijale

Hiiumaa tuulepargi planeeringu vaidlustanud Hiiu Tuul sai riigikohtus õiguse, lahend võib tugevalt mõjutada kogu edasist planeerimistegevust Eestis.

Konkreetselt otsustas riigikohus kolmapäevases otsuses, et Hiiu maavalitsuse kehtestatud mereplaneeringu osa, mis käib tuuleenergia kasutamise kohta, on õigustühine, sest selle jaoks tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ei olnud täitnud oma ülesannet.

Otsus rõõmustas Hiiu Tuul MTÜ esindajaid, kes selle tõestamiseks olidki kõik kohtuastmed läbi käinud ja loodavad edaspidi saada huvigrupina asjaosaliseks ka Eesti kogu mereala käsitleva planeeringu juures. Otsus tähendab seda, et ühtegi kehtivat planeeringut Nelja Energia kavandatava tuulepargi suhtes ei ole ning nüüd tuleb ära oodata, kas uus maakonnaplaneering või Eesti kogu merealaplaneering.

Põhimõtteliselt leidis riigikohus, et keskkonnamõju strateegilises hindamises oli jäetud palju asju hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate, see tähendab Nelja Energia edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus. See ei olnud kohtuotsuse järgi õige, sest keskkonnamõju hindamise eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid.

"Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima," märkis kolleegium. Otsusest selgub, et hindamise raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõjud ja seosed muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Sealhulgas ei tehtud nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Seetõttu ei ole planeeringu kehtestamise otsus õiguspärane.

Kohtuotsus tähendab ühtlasi seda, et edaspidi tuleb oluliselt muuta senist planeerimispraktikat. "Hiiu KSH koostamine vastas nendele praktikatele, mida aastaid on viljeletud. Kui kohus leiab, et see praktika pole piisav, siis tuleb praktikat muuta, mis tähendab omakorda, et tulevikus peavad tellijad tegema palju detailsemad uuringud. Eksperdid loodavad, et tellijad, sealhulgas riik, saavad aru, et asjad tuleb edaspidi senisest detailsemalt läbi uurida ja odavamaks see midagi ei tee," kommenteeris KSH koostanud Alkranel OÜ juhatuse liige Elar Põldvere. Probleem seisneb tema sõnul selles, et kohtuotsuse järgi tuleks edaspidi planeeringu esimeses etapis, KSH koostamise ajal, palju rohkem arvesse võtta asju, mida tavaliselt saab teada alles projekteerimise käigus.

Sünget tulevikku ennustavad ka kohtuasjas kolmandat poolt, Nelja Energiat esindanud Soraineni advokaadibüroo partner Carri Ginter ja tema kolleeg Britta Rettel. "Lahendis asus kohus sisuliselt seisukohale, et maakonnaplaneeringu (mõõtkava 1 : 100 000) keskkonnamõju hindamine peab sisuliselt vastama detailplaneeringu (mõõtkava 1 : 500) ja tegevuslubade keskkonnamõju hindamise täpsusastmele," ütles Ginter ja hoiatas, et edaspidi on sisuliselt väga raske eristada strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise täpsusastet ja konkreetseks tegevuseks vajaliku tegevusloa keskkonnamõju hindamise täpsusastet.

"Suurte infrastruktuuriprojektide arendamine muutub peaaegu võimatuks. Kuidas hinnata kaabli keskkonnamõju, kui pole veel teada, kuhu see tõenäoliselt võiks tulevikus tulla?" lisas Ginter, kes hoiatas, et ajahätta võib sattuda näiteks Eesti kohustus kehtestada 2021. aasta märtsiks Eesti merealaplaneering.

Seoses maavalitsuste kaotamisega on mereplaneeringud liikunud rahandusministeeriumi haldusalla. Ministeeriumi kohtus esindanud TGS Balticu partner Martin Tamme märkis, et riigikohtu otsus on väga põhjalik ja toetub oma põhjendustes Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Liidu Kohtu praktikale laiemalt. Otsus on oluline ja muudab planeeringute kavandamist tulevikus kindlasti, kuid põhjalikum kommentaar vajab kõigepealt otsusega põhjalikumalt tutvumist.

Hiiu maavalitsus võttis maakonna mereplaneeringu vastu 2016. aastal. Riigikohus tühistas selle tuuleenergiat puudutanud osa. 700–1000 megavatist parki on Nelja Energia kavandanud Hiiumaa lähistele 2007. aastast saadik.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. August 2018, 16:19

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing