Hiiu tuulepark lööb kogukonna kahte lehte

Artikkel

TuulikFoto: Scanpix
- Uudised
- Kristjan Pruul
- 8. august 2018 kell 10:48
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiiu tuulepark lööb kogukonna kahte lehte
Riigikohtu otsusega tühistatud Hiiu mereplaneering ja vaidlused tuuleparkide ümber on löönud kogukonna kahte leeri.
Ühel pool on osa kogukonnast, kes tuuleparke silmapiirile ei soovi ega taha ka nende rajamist loodus- ja linnukaitse seisukohast olulistele madalatele Hiiumaa põhjarannikul. Teisalt ootab osa kogukonnast, et käima saaks minna valla ja Nelja Energia vahel sõlmitud koostöölepe, mis pidi tooma valda nii töökohti kui ka osa tuulepargiga teenitavast rahast.
„Nii palju võin ma öelda, et tuulepargi teemal meie kogukond ühtne ei ole. On pooldajaid, on vastaseid, viimased on siis koondunud Hiiu Tuule alla ja protsessile sellise käigu andnud, aga eks selline demokraatia ongi,“ rääkis Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik.
Otseselt ei ole kohalik omavalitsus selle planeeringuga kuigipalju seotud. Planeeringu kehtestas maavalitsus, nüüd on selle roll läinud rahandusministeeriumile. Valla põhiline seos oligi koostöölepe Nelja Energiaga.
„Loomulikult tähendab praegune asjade käik, et tuulepargi võimalik projekteerimine ja ehitamine lükkub teadmata tulevikku ning edasi lükkub ka võimalike töökohtade teke, mis selles leppes ette nähti,“ räägib Viidik.
Tuuleparkide rajamist võimalikele linnurände aladele vastustanud keskkonnaorganisatsioonil Hiiu Tuul on mõistagi põhjust rõõmustada. „Võit jah, saime lõpuks võidu,“ ei varja MTÜ Hiiu Tuul juht Inge Talts head meelt langetatud otsuse üle.
Organisatsiooni järgmine eesmärk on saada koht laua taga, kus arutatakse üleriigilist merealade planeeringut. „Selle kohtuvaidluse tulemusel ei ole Hiiumaa tuuleparkide alal praegu kehtivat planeeringut. Praegu koostatakse aga üleriigilist merealade planeeringut ja juba tänase päeva jooksul kirjutab Hiiu Tuul selle koostamisega tegelevale asutusele ning palub lisada meid üheks huvigrupiks selle arutamise juures. Meil on üsna suur kogemus nii keskkonnamõjude strateegilise hindamise kui planeeringute koostamise kohta, oleme aastate jooksul teinud sel alal palju tööd,“ kommenteeris Talts.
Kaugem eesmärk on Hiiu Tuulel siiski tuuleparkide rajamise välistamine praegu kavandatud alale. Taltsi sõnul on Apollo madala kaitse alla võtmine võimalik juba lähiajal. Selle naabruses oleva Vinkovi madala kaitse alla võtmine jäi praegu algatamata. „Aga me teeme linnu-uuringutest lähtuvalt uue ettepaneku Vinkovi madala koos Apollo madalaga kaitse alla võtmiseks,“ lisas ta.
Aivar Viidik lisas, et eks protsessiga jätkamise otsus ole nüüd arendaja ja riigi kätes. „Kui arendaja seda soovib, siis on alati võimalik ju uute uuringutega alustada ja käia seda rada nii nagu seadus seda nõuab,“ ütles ta.
Selle järgi pidi meretuulepargi hooldustööde keskus rajatama Hiiu valda, mis loob juurde ligikaudu 30 uut otsest ja 20 kaudset töökohta ning ka hooldustehnikute koolitamine viiakse tulevikus läbi Hiiumaal.
Kaks osapoolt pidid rajama mittetulundusühingu, mille rahastamiseks pidi tuulepark ühingule vähemalt 0,2 protsenti tuulepargi elektrimüügi tulust, kuid mitte vähem kui 0,32 eurot iga toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta. Hiiu valla elanikele luuakse lisaks võimalus investeerida meretuuleparki omandades eelisaktsiaid või võlakirju fikseeritud 15-protsendilise aastatulususega.
Tuulepargi arendaja Nelja Energia soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada meretuulepargi võimsusega 700 kuni 1100 megavatti ehk 100 kuni 160 tuulikut.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Nelja Energia
Hetkel kuum