• Jaga lugu:

    Töötukassa ei pea vajalikuks muuta töötuskindlustuse makset

    Foto: Raul Mee

    Eesti Töötukassa nõukogu teatas, et teeb valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele ehk 2,4% tasemele, millest töötajad tasuvad 1,6% ja tööandjad 0,8%.

    Töötukassa juhi Toomas Tamsare sõnul vaatas nõukogu läbi võimalikud kriisistsenaariumid ning leidis, et laekuva rahaga saab hakkama ka keerulisematel aegadel.
    "Arvesse tuleb võtta ka seda, et kasvanud on töötukassa kohustused inimeste ees. Töötukassa kulud, näiteks töötuskindlustushüvitis, on otseselt seotud palkadega, nii et reserv peaks kasvama palgakasvuga samas tempos, et senist puhvrit säilitada," lisas Tamsar.
    Tuleval aastal on 2,4% maksemääraga töötuskindlustuse kogutulu 202 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulu aga 163,1 miljonit eurot.Prognoosi kohaselt kulub järgmisel aastal töötuskindlustushüvitisele 55,3 miljonit eurot, koondamishüvitisele 13,3 miljonit eurot ja maksejõuetushüvitisele 4,2 miljonit eurot. Lisaks hüvitiste sotsiaalmaks kokku 12,9 miljonit eurot.
    Tööotsijate ja töötute teenustele läheb järgmisel aastal 20,8 miljonit eurot, lisaks 6,8 miljonit töötust ennetavatele meetmetele ning 4,8 miljonit töövõimereformi sihtgrupi teenustele - kokku 32,4 miljonit eurot.
    Arvestades kõigi tulude ja kuludega suureneks 2019. aastal töötukassa vara 38,8 miljoni euro võrra. Oodatav netovara väärtus on 2019. aasta lõpuks 811,8 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 748 miljonit eurot.
    Töötuskindlustus käivitus Eestis 2002. aastast. Kõige kõrgem oli makse määr 2009-2013, mil see tõusis 4,2 protsendini - töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmäär 2,4% kehtib 2015. aastast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Börsiguru Seppo Saario avaldas nipid, kuidas leida kasvurakette
Soome investeerimisguru Seppo Saario rääkis tänasel investor Toomase konverentsil, milliste põhimõtete järgi tema täna investeerib ning kust tema otsib 10-kordistumise potentsiaaliga aktsiaid.
Soome investeerimisguru Seppo Saario rääkis tänasel investor Toomase konverentsil, milliste põhimõtete järgi tema täna investeerib ning kust tema otsib 10-kordistumise potentsiaaliga aktsiaid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.