Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubavahetus käib kasvavas tempos

    EurodFoto: EPA

    Kaupade eksport suurenes juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 17% ja import 18%, teatab statistikaamet.

    Kõige enam mõjutas kasvu mineraalsete toodete kaubavahetuse suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes esimesel poolaastal kaupade eksport 10% ja import 8%.
    Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot (2017. aasta juunis 114 miljonit eurot).Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid juunis Soome (15% kogu kaupade ekspordist), Läti (11%) ja Rootsi (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (kütuselisandid, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod) ning Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid.
    Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (52 miljonit eurot), Singapuri (42 miljonit eurot) ja Lätti (41 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ning Singapuri ja Lätti mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Hollandisse (22 miljonit eurot).
    Kaupadest eksporditi juunis kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (mõlema osatähtsus oli 16% kogu kaupade ekspordist) ning puitu ja puittooteid (11%). Enim kasvas mineraalsete toodete (77 miljonit eurot), elektriseadmete ning puidu ja puittoodete (mõlemad 25 miljonit eurot) väljavedu.
    Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas juunis 74% kogu kaupade ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 20% ja re-eksport 7%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete (õlid, põlevkivi kütteõli, kütuselisandid), puidu ja puittoodete (liimpuitplaadid, saematerjal, puidust uksed) ning mitmesugused tööstustoodete (puitmajad) kaubagrupis.
    Juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Leedust ja Saksamaalt (mõlemad 10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning keemiatööstuse toorainet ja tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (57 miljonit eurot), Valgevenest (47  miljonit eurot) ja Leedust (33 miljonit eurot), kust kasvas enim mineraalsete toodete (kütuselisandid ja mootorikütus) import.
    Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (18% kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14%) ning transpordivahendeid (11%). Enim suurenes mineraalsete toodete (153 miljonit eurot), elektriseadmete (20 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (17 miljonit eurot) sissevedu.
    Teises kvartalis eksporditi kaupu 3,7 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 536 miljonit eurot (2017. aasta II kvartalis 452 miljonit eurot).Teise kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (181 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (57 miljonit eurot), transpordivahendite (37 miljonit eurot) ning mitmesuguste tööstustoodete (36 miljonit eurot) väljaveo suurenemine.
    Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Ameerika Ühendriikidesse (108 miljonit eurot), Lätti (101 miljonit eurot) ja Soome (69 miljonit eurot). Samas on eksport enim vähenenud Rootsi (58 miljonit eurot).Teise kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (296 miljonit eurot), elektriseadmete (68 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (59 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses kasvas import enim Valgevenest (125 miljonit eurot), Rootsist (111 miljonit eurot) ja Venemaalt (92 miljonit eurot).
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.