Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Solkkütus on turult peaaegu kadunud
Eelmisel aastal võetud ligi poolesajast kütuseproovist leiti üheksa kvaliteedinõuete rikkumist, teatas keskkonnaministeerium ja lisas, et Eestis on kütuse kvaliteet jätkuvalt hea.
Kütuste kvaliteeti kontrollib Eesti Keskkonnauuringute Keskus, kes võttis 2017. aastal tanklatest 470 kütuse proovi, millest 320 olid mootoribensiini ja 150 diislikütuse omad. Avastati 9 rikkumist, mis on vähem kui 2016. aastal (13).
Üheksast rikkumisest kolmel oli lubatust suurem kütuse aururõhk, mis iseloomustab mootoribensiinide aurustumisomadusi. Liiga kõrge aururõhk võib kahjustada mootorit ja suurendada õhusaastet, selgitab ministeerium.
Kahel juhul sisaldas kütus liiga palju väävlit ning ühel juhul oli oktaaniarv liialt madal. Mootorikütuses sisalduva väävli põlemisel eraldub vääveloksiide, mis on inimese tervisele kahjulikud. Samuti tekitab liigne väävlisisaldus probleeme mootori väljalaskesüsteemis. Oktaaniarv iseloomustab kütuse põlemise kiirust ja isesüttimist surve all. Kõrgema oktaaniarvuga kütustel on suurem plahvatuskindlus.
Kütusekvaliteedi nõuete rikkumisi leiti kolmes maakonnas: Harjumaal, Viljandimaal ja Järvamaal.
Mullu tuvastati rikkumisi 1,9% võetud proovidest. Aasta varem oli rikkumiste osakaal 2,4 protsenti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.