Nestor: iga ettevõte ei peagi Eestis püsima jääma

21. august 2018, 13:16
Mihkel Nestor ütles, et tööjõupuudus on juba väga suur teeninduses, kus on tavaliselt vaja noori inimesi, kuid nende hulk on Eestis järsult vähenenud ja väheneb veelgi.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180821/NEWS/180829964/AR/0/AR-180829964.jpg

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõdes, et üleskutsed langetada tööjõumakse selleks, et ettevõtjatel oleks lihtsam töötajaid leida, jäävad talle mõistmatuks.

„See üleskutse võiks olla asjakohane olukorras, kus tänavatel on töötajate hordid ja peaksime motiveerima tööandjaid töötajaid juurde värbama,“ ütles ta täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Praegu on tema sõnul olukord vastupidine: inimesi ei ole kuskilt võtta. „Mulle ei tundu mõistlik kergendada nende olukorda, kes ei suuda palgakonkurentsis inimesi värvata, ja veel olukorras, kus Eesti keskmine palk jääb Põhjamaade tasemest kordades alla,“ ütles ta.

Välismaalt töötaja leidmise juures tundub Nestorile, et paljud ettevõtted ei suuda täita palganõuet, mis on kehtestatud, et mahtuda sisserände piirmäära alla. Nimelt peab tööandja maksma tippspetsialistile töötasu, mis on võrdne vähemalt kahekordse Eesti keskmise töötasuga. „Kui palk, mida inimesele tahetakse maksta, jääb sellele alla, siis mul tekib küsimus, kus on probleem,“ ütles ta. „Kui tegemist on tippspetsialistiga, siis miinimumpalga nõue, mis on kehtestatud, ei tundu liialt kõrge. Öeldakse kvalifitseeritud, aga äkki mõeldakse odavat tööjõudu?“ nentis ta.

Nestor ütles, et lai pilt on see, et iga ettevõte ei peagi Eestis püsima jääma. Ta tunnistas, et majandusanalüütikuna on seda muidugi lihtne öelda, kuid ettevõtjad peavad läbi mõtlema, missugust äri nad teevad. Nestori meelest kardavad siinsed ettevõtjad palku tõsta, sest see muudaks toote-teenuse hinna võrreldes konkurentidega välisturul konkurentsivõimetuks. Tema sõnul on Eesti liiga väike turg, et siin saaks veel kaua hinnapõhist konkurentsi harrastada, eriti kui usume narratiivi, et tõuseme Euroopa rikaste riikide sekka. „Siis on ju teada, et mingil hetkel peab palgatase tõusma. Sellega toime tulemiseks peab mõtlema, kuidas oma asjade eest rohkem raha küsida," ütles ta ja tõdes, et odava masstoodanguga on Eestile tüüpilistel väikestel ettevõtetel läbi lüüa pikas plaanis võimatu.

Lihtsat lahendust ei paku tema sõnul ka välistööjõud, kuigi sellest võiks praegusest enam kasu olla mõnes valdkonnas, näiteks ehituses. Nestor selgitas, et ehituses on praegu suur nõudlus ja vaja palju töötajaid, kuid me ei peaks tahtma, et inimesed teistest sektoritest liiguksid ehitustöölisteks. „See on heitlik ala, mõned aastad ehitatakse kõvasti, järgmistel pole üldse tööd. Tõmmata inimesi teistest sektoritest ära ehitusse tööle, ma arvan, et see on pigem halb. Siin võiks kaaluda ajutist nõudlust lahendada ajutise tööjõuga,“ selgitas ta.

Tööjõu nappus jääb Nestori sõnul Eestis üsna püsivaks seisundiks, üks põhjus peitub demograafias. „Kui 1980. aastate lõpus sündis 25 000 last aastas, siis 1990. aastate keskel juba 13 000 ringis ehk poole vähem. Kui mõne aastaga langeb võimalike töötajate arv poole võrra, siis on raske,“ ütles ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. August 2018, 13:15

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing