Ratas: katteallikaks on maksumaksjate panus

Peaminister Jüri Ratas  Foto: Andras Kralla
Eliisa Matsalu • 22. august 2018
Jaga lugu:

„Eks katteallikas tuleb ühest kohast ja see on maksumaksjate panusest Eesti riigile,“ vastas peaminister Jüri Ratas küsimusele, mis valdkonnast on praegu raha ära võtta, et pensioni- ja lastetoetuste tõusuks raha juurde anda.

Jüri Ratase sõnul on Keskerakonna plaan tulevased valimised kindlalt võita. „Viimati juhtus seda 2003. aastal. Kevadel saaks sellest 16 aastat,“ rääkis Ratas Eesti taasiseseisvumispäeva eel saates „Minister külas“.

„Meil ei ole eesmärk minna hõbeda peale välja, ei!“ ütles ta ja lisas, et loomulikult annab ta endale aru, kui suurt tööd ja tõsiste ideede läbimõtlemist selline siht nõuab. „See eeldab ka vastutustunnet ja seda, et inimesed meid usaldavad. Kas nad seda teevad, saan teile vastata 3. märtsi õhtul 2019,“ ütles Ratas.

Keskerakonna valimislubadusteks on erakorraline pensionitõus, esimese ja teise lapse toetuse tõus ja noortele peredele eluasemelaenu võtmise võimaldamine ilma sissemakse nõudeta. Viimast ideed on kritiseerinud Eesti Panga president Ardo Hansson, kes ütles, et Keskerakonna plaan soosib hapude laenude teket. „Ega riik ju hakka laenuandmist hindama, seda jäävad tegema pangad,“ ütles selle peale Ratas.

Samuti on Ratase sõnul äärmiselt oluline, et enne riigikogu valimisi räägitaks lahti oskusliku tööjõu puuduse probleem.

Keskerakond öelnud, et katteallikad lubate välja käia järgmise aasta alguses. Kuid mis suunas te praegu neid otsides liigute? Kus on meil praegu raha ära võtta, et neile valdkondadele raha juurde anda?

Ajakirjandus teeb väga õigesti, küsides, kus on katteallikas. Mul on vaja sellele küsimusele vastamiseks natuke rohkem aega. Võtame pensioniteema. Sel aastal aprillikuus nägime pensionide indekseerimisel, et pensionid kasvasid 7%. see on muidugi hea, kuid minu jaoks on see küsimus väärikusest. Võtame toimetuleku piiri ja keskmise vanaduspensioni, mis on suurusjärgus 440–445 eurot. See ei ole õige, me peame seda tõstma. Indekseerimisest selleks ei piisa.

Kui räägime noortest, siis üsna sageli on üheks võtmeküsimuseks, kuidas soetada oma kodu. Võtame Tallinna näite ja jätame korraks uusarendused kõrvale. Kahetoaline korter maksab tsirka 70 000–100 000 eurot. Sissemakse peab olema 20% ehk siis umbes 15 000–20 000 eurot. See on väga suur raha, olgu pereks üksikvanem või kahe vanemaga pere, kus elab alla 15aastane laps. Väga paljudel rahvakohtumistel on öeldud, et kodu loomisel on vaja kindlustunnet ja see vajab uut lahendust.

Mõned autoettevõtted pakuvad võimalust soetada uus auto ilma sissemakseta, aga kodu on ju palju olulisem kui auto. Täna on Kredexi käendamise võimalus olemas, mis nõuab omamakset 10%, see teeb sissemakse suuruseks umbes 7000–10 000 eurot. Aga ka see on ju suur raha.

Olen lugenud Eesti Panga juhi kartusi, kui palju hapusid laene see tooks ja millised on riskid. Kuid ega riik ju hakka laenuandmist hindama, seda jäävad tegema pangad. Oluline on see, et hinnatakse, kas noore pere vanematel on püsisissetulek, milline on olnud nende maksekäitumine. Kindlasti hinnatakse ka seda, kas on piisavalt tagatist laenule.

Kindlasti pole Keskerakonna mõte see, et selle ideega saab hakata tegema äri. Kredex saab anda ühele laenutaotlejale vaid ühe käenduse ja selle eesmärgiks saab olla vaid kodu soetamine. Alternatiiv on üüripind, mille lepingud sõlmitakse sageli ühe aasta peale. Siis vaadatakse üle tingimused, kas lepingut üldse jätkatakse või tõstetakse üürihinda vms. On ka piisavalt näiteid, kus lastega peresid üüripindadele ei lubata. Seega tõenäoliselt laiendame Kredexi eluaseme käendamise meetmete võimalusi ja sel nädalal kohtub Keskerakonna valimisplatvormi meeskond Kredexi esindajatega, et asja arutada. Edaspidi kohtume ka pankadega.

Nii, seega kust siis tuleb kattellikas…

Just-just.

Eks katteallikas tuleb ühest kohast ja see on maksumaksjate panusest Eesti riigile. Üks asi, mille pealt saame uusi asju planeerida ja ellu viia, on kindlasti majanduskasv. Midagi pole teha, aga see on alati olnud üks katteallikas, kui on tehtud riigieelarvet või –strateegiat.

Aga räägitakse ju, et varsti tuleb meil pigem majanduslangus.

Aga siis peame selle nimel töötama, et majanduskasv, mida oleme näinud eelmisel aastal ja ka selle aasta prognoosides, oleks võimalikult jätkusuutlik.

Seega üks katteallikas on majanduskasv, teine on ebavajalike kulude kokkuhoid. Loomulikult vaatab Keskerakond üle ka oma maksupoliitilised otsused. Oleme leppinud kokku, et teeme valimisplatvormi mitte lubadustepõhise, vaid mis sisaldab ka rahalisi numbreid. Tegelikult on rahandusministeerium seda viimastel aastatel teinud ka ja toonud enne valimisi erakondade valimisplatvormide maksumuse välja. See on õige.

Samas toetan ma ka Anvar Samosti arvamust, mille ta avaldas Äripäevas. Ta mõte oli, et iga ideed ei tohiks kohe maha lüüa, kui pole kohe mingit summat selle taha panna. Küll see valem tuleb lubaduse taha. Ükski idee ei ole praegu Eestis üleliigne.

Kuidas te suhtute Reformierakonna plaani kehtestada 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi kõigile ja kaotada ära astmeline tulumaks?

Kõigepealt ütlen seda, et tulumaksuvaba miinimumi reform on olnud selle sajandi üks olulisim muudatus. Olen tänulik tervele valitsusele selle eest. Kui kuulasime enne valimisi majanduseksperte, siis oli nende põhisõnum, et väikese sissetulekuga inimeste maksukoormus on liiga kõrge. Riik ei saa inimestele palka maksta, aga saab muuta maksumäärasid. Me ei näinud mõtet tõsta sissetulekuid 10 euro võrra kuus ja siis öelda, et näe inimene saab kaks eurot kuus juurde. See on jama. Me tahtsime sissetulekuid tõsta rohkem ja tõstsime oluliselt tulumaksuvaba miinimumi. Enamik inimesi sellest muudatusest ka võidab.

Reformierakond on öelnud, et nad tahaksid, et ka need, kes teenivad alates 2100 eurot kuus ja kellelt praegune valitsus on palunud rohkem panustada, ka võidaksid. Et ka nemad võidaksid 100 eurot kuus. Ja siin on põhimõtteline vahe Keskerakonna ja Reformierakonna vahel. Meie ütleme, et on olulisem aidata selle saja euroga neid sadu tuhandeid inimesi, kel on seda raha rohkem vaja. Neid samu eakaid, kes vajavad pensionitõusu. See on väärtusküsimus.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas on ka öelnud, et nende erakonna jaoks on neil valimistel nii-öelda suureks narratiiviks see, et Eestist saaks eelistatuim ärikeskkond maailmas. Mis on Keskerakonna suur narratiiv?

Minu jaoks on suur narratiiv see, kui saame saja aasta pärast öelda, et Eesti rahvaarv on tõusnud. See on see, mille poole peame liikuma. Eesti ei saa olla kahaneva rahvaarvuga riik.

Keskerakonna jaoks on ka oluline, et Eesti ettevõtluskeskkond oleks tugev. Oleme seda joont püüdnud hoida. Mäletan, kui tulime võimule aastal 2016 – sellest küll enam eriti ei räägita, sest asi sai lahendatud –, siis oli toona suur probleem see, et majutusettevõtete käibemaks tõuseb 9% pealt 14% peale. Keskerakond, sotsid ja Isamaa oli selle vastu ja jätsid tõusu ära. Teine suur teema oli diisliaktsiis, mis pidi tõusma 2017. aasta alguses, kuid me jätsime ka selle ära.

Peale selle oli Eestis hoitud 17 aastat seda joont, et me ei tee mingeid erisusi. Mina arvan, et tuleb teha teatud sektorites erisusi. Tõsi, see töö on meil läinud raskemalt ja on võtnud aega, kuid me toome maksuerisustega Eesti lipu alla kaubalaevu tagasi. Või siis energiamahukad ettevõtted, kes saavad maksuerisust. Jah, neid on Eestis vaid paarsada, aga see on sektorile oluline samm.

Ometigi on ikka kuulda sõnu, justkui ükski erakond sel aastal ei kuulaks ettevõtjaid, panustades oma lubadustega masside püüdmisele. Hiljaaegu kirjutas sellest näiteks ettevõtluskõrgkooli Mainor magistriõppe juht Janus Paurman. Loetlesite just ette rida samme, mis Keskerakond on ära teinud, kuid ikka saate etteheiteid. Kuidas sellesse suhtute?

Suhtun alati konstruktiivsesse kriitikasse hästi. See viibki ühiskonda edasi ja ma arvan seda siiralt. Tööandjatele üks praegu olulisim küsimus oskustega tööjõu küsimus. See on see, mille debati peame enne riigikogu valimisi ära pidama.

Kas me oleme nõus võtma sisse inimesi, kes on spetsialistid ITs või mõnes muud valdkonnas? Ma arvan, et esmajärjekorras peame pingutama selle nimel, et inimesed, kes on Eestist läinud, tuleksid ka Eestisse tagasi. Kui olen küsinud ettevõtjatelt, mis on see teema, mille valitsus saaks nende jaoks ära lahendada, on 80% vastustest olnud, et oskusliku tööjõu proobleemi. See on koht, kus valitsus peab tulema appi.

Olen teiega nõus. Olen väga üllatunud, et ükski erakond pole senimaani tööjõu teemat veel puudutanud. Kevadel tehti üks pisike kvoodimuudatus ära, ettevõtjate jaoks pole see piisav, ent siiski on sinna see teema jäetud. Tundub, justkui erakonnad ei julge seda teemat puudutada.

Ma ei tea, mis see põhjus on, tuleb küsida neilt, kes ei räägi sel teemal. Kas tegu on rändeküsimusega, kas see on see, kas me aktsepteerime teiste riikide esindajaid enda riigis või ei? Loomulikult tuleb seda debatti pidada. Mina räägin praegu sellest, et esmajoones peame kutsuma oma inimesed Eestisse tagasi, aga me ei saa ka laiemalt jätta kõrvale tööjõu küsimust. Paljud IT-ettevõtted tahaksid tuua rohkem spetsialiste kolmandatest riikidest, kelle palk ei oleks 500–600 eurot, vaid kõrgem. Tõsi, IT-sektor on nüüd kvoodi alt välja viidud. Ka need on kvoodi alt väljas, kes saavad 2-3 korda suuremat palka kui Eesti keskmine palk.

Ütlesite, et me peame pingutama, et majanduskasv jätkuks. Kuidas me seda siis teha saaksime? Majanduses on ju palju tegureid, mis sõltuvad välismõjudest ja mis ei ole meie teha.

Majanduskeskkonnas ei saa üle ega ümber sellest, et tuleb öelda aitäh meie ettevõtjatele. See, mida Eesti ettevõtjad on teinud selleks, et me nägime 2017. aastal majanduskasvu 4,7% ja sel aastal on prognoositud kasvuks tsirka 4% – see on see, mida ettevõtja igal hommikul alustab. Ta võtab riski, et jõuda selleni, et risk end õigustaks.

Näeme praegu, et Eesti majandus kasvab hästi. Minu arvates on ka positiivne, et palgad tõusevad. Inimestel on tööd, tööjõu puudus on viimase kümne aasta madalaim. Näeme ka, et töökohti luuakse rohkem.

Oluline on ka fiskaalpoliitiline vaade, mida teeb riik neljaks aastaks riigieelarvestrateegia kaudu. Võib öelda, et riigi rahastus on hästi hoitud. Struktuurselt on eelarve tasakaalus. Peame selle nimel pingutama loomulikult, et see kõik jätkuks. Riik peab olema hea partner meie ettevõtjatele ja ettevõtlusorganisatsioonidele.

Räägime korra ka Keskerakonnast. Üks nii-öelda leer, mis Keskerakonnas on läbi aegade olnud ja mis on teile kindlasti peavalu tekitanud, on Narva keskerakondlased. 8 Narva keskerakondlasest linnavalitsuse liiget said hiljaaegu korruptsioonikahtlustuse, 13 liiget vallavalitsusest lõpuks lahkus. Te olite väga konkreetne ja ütlesite, et nad peavad ametist lahkuma, ja lõpuks see nii ka läks, kuid tundus, et siiski käis see kõik üle kivide ja kändude. Kui keeruline on olnud Narva koosseisuga suhelda?

Tõsi on see, et mulle tundub, et lävendid, mis pannakse praegu Keskerakonnale kui valitsuse juhtiverakonnale ühiskonna poolt, on kõrged ja sellega peame ka arvestama. Midagi pole teha.

Ma ütlesin eelmisel nädalal välja, kui Narva juhtum avalikkuseni ja ka minuni jõudis, et need 8 isikut, kes kahtlustuse said, peavad ajaks, kui uurimine käib, oma ametist taanduma. Meie soov ei olnud, et Narva koosseisust lahkuks 20 inimest, see oli nende otsus. Ütlesin ka välja, et ma pole nõus nende isikutega ühes meeskonnas olema, ja nii ka läks. Seega Keskerakond saavutas oma soovi.

Narvas pole vaid 20 keskerakondlast, vaid meid on seal sadu. Narva peab liikuma läbipaistvama ja ausama valitsuse poole. On oluline, et ükski Narva elanike makstud sent ei liiguks vallavalitsuse hämarate tehingute kaudu. Nii mina kui ka Yana Toom ütlesime, et meil ei ole soovi olla korruptsiooni hinnaga Narvas võimul.

Äripäeva uuriva toimetuse juht Koit Brinkmann ütles hiljaaegu raadiosaates „Luubi all“, et ta ootaks teilt sama konkreetset seisukoha võtmist ka Kalev Kallo suhtes. Tegu on isikuga, kes istub nii Tallinna linna volikogus kui ka Eesti Panga nõukogus, ja kellel pole pelgalt kuriteo kahtlustus, vaid kes käib juba päris pikka aega Edgar Savisaare kohtuasjas süüdistatavana pinki nühkimas. Miks te tema suhtes nii konkreetne pole olnud? Miks tema taanduma ei peaks?

Jah, Kalev Kallo suhtes menetlus käib ja vastab tõele, et Keskerakonna volikogu on võtnud vastu otsuse, et nende erakonna liikmete suhtes, kelle üle käib menetlus, kuid kes on meie asutajaliikmed – ja neid jääb meil üha vähemaks –, me erakonnast väljaarvamist ei tee. See on volikogu otsus.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt