• Jaga lugu:

    Tallinnas tuleb ehitusluba senisest kauem oodata

    Uus Maa analüütik Igor HabalFoto: Raul Mee

    Kinnisvaraturg on Eesti suuremates linnades endiselt aktiivne, kuid kohati on muutunud pikemaks ehituslubade menetlemise aeg, kirjutab kinnisvaraanalüütik Igor Habal büroo Uus Maa blogis.

    Ehkki augustis oli tehingute arv aasta väikseim, oli kinnisvaraturg Tallinnas aktiivne - tänavuse kaheksa kuuga on Tallinnas sõlmitud ca 150 tehingut rohkem kui mullu sama ajaga. Üldiselt on pealinna kinnisvaraturg jõudnud rahulikumasse faasi, kus tehingute arvu tõus on pidurdumas ning varasematele aastatele iseloomulikku suurt kasvu ei maksa enam oodata, nendib Habal.
    "Ehitusloa saanud eluruumide maht on juba mõnda aega languses. Samas ei peegelda see adekvaatselt kinnisvaraturu üldist seisundit, kuna arendajate hinnangul on ehitusloa taotlemise periood pikenenud," selgitas Habal ja lisas, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga on kasvanud peamiselt elamumaa sihtotstarbega kehtestatud detailplaneeringute maht.
    Hoolimata ehitushindade kiirest kasvust on korterite mediaanhind stabiliseerunud, see on sõltuvalt kuust 1700-1800 EUR/m2. Esimese kaheksa kuu võrdluses on aastane kasv 6,3%.
    Augustis müüdi Tallinnas 698 korterit, mille mediaanhind oli 1712 eurot ruutmeetri eest. Võrreldes juuliga langesid tehingud 1,6% ja hind 1,3%. "Mullune august oli tehingute arvult üks aasta aktiivsemaid, mil müüdi 866 korterit. Mediaanhind oli aga täpselt sama - 1712 eurot ruutmeetri kohta," märkis Habal.
    Teistes linnades teistmoodi
    Teiste suuremate linnade areng on võrreldes Tallinna omaga veidi erinev - Tartus on aasta kasvu võimendanud mullune madal võrdlusbaas - tehingute arv on kaheksa kuuga suurenenud üle 170 võrra, mediaanhind 7,7%.
    Augustis oli Tartu turg samuti aktiivne: neljandat kuud järjest sõlmiti üle 170 tehingu, samas kui eelmisel aastal ei jõutud ühelgi korral sellise tulemuseni. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli augustis 1362 eurot, mis võrreldes juuliga kasvas 0,3% ning mulluse augustiga 1,7%.
    Pärnu turg sõltub veelgi enam mõnest üksikust suurest arendusest, mis eelmisel aastal realiseerusid suuremas mahus kui sel aastal - hinnakasv on küll tugev (+15,2% võrreldes möödunud aasta kaheksa esimese kuuga), ent tehingute arv on veidi vähenenud (ligi 30 võrreldes mullu sama ajaga).
    Augustis müüdi Pärnus 90 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 996 eurot. Võrreldes juuliga kukkus see näitaja 9%, samas kui mulluse augustiga kõrvutades oli kasv 2,6%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn jätkas Balti börsidest ainsana tõusuteed
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.