Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parim kingitus Eestile on visioon

    Seda, milline on Eesti riik oma 200. sünnipäeva tähistades, on võimatu ette ennustada. Mis on aga reaalne ja mida Eesti vajab, on visioon – kuhu me tahame riigina jõuda 5, 10 ja 25 aasta pärast, kirjutab Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti.

    Rainer PestiFoto: Raul Mee
    Eesti vajab visiooni, mis on erakondade ja valimistsüklite ülene. Varasematel perioodidel on meil visioon olnud – sõltumatu ja iseseisva riigi loomine, pääsemine Euroopa Liitu, NATOsse, üleminek eurole. Praeguseks on viimasest ühiskonda koondavast visioonist möödunud enam kui 10 aastat.
    Nii uskumatu, kui see ei ole, on Andrus Ansipi 10 aasta tagune valimislubadus – 15 aastaga viie rikkama riigi hulka on viimane selge visioon, mida on Eesti poliitik välja öelnud. See oli selge, tähtajastatud ja mõõdetav. Selle visiooni mõningane nõrkus peitus selles, et rikkaks saamine peamise motivaatorina ja driving force'ina kõnetab ca 2% rahvastikust ehk see ei oleks ühiskonda koondanud. Lisaks ei olnud plaani, kuidas selleni jõuda ehk mis tuleb teha, et 15 aastaga viie rikkaima riigi hulka jõuda.
    Uus konkurentsiolukord
    20. augustil eetris olnud saates "8 Eestit miljonist" küsis Vahur Kersna Mailis Repsilt, kuidas ta näeb Eestit 25 aasta pärast? Tipp-poliitik vastas, et see aeg möödub kiiresti ja Eesti väga ei muutugi. Olen vastupidisel arvamusel – Eesti jääb püsima vaid juhul, kui muutume palju ja kiiresti, sest maailm meie ümber muutub 25 aastaga meeletult. Senine valitsev majandusmudel on ülerahvastatuse ja ressursside vähesuse tõttu ammendumas. Digitaliseerituse ja generatsioonide vahetusega kaovad aja-, riikide ja keelepiirid – see tähendab täiesti uut konkurentsiolukorda, mistõttu tuleb senine seadusandlus, haridussüsteem ja ärimudelid suures ulatuses ümber disainida.
    Mis oli see, mis aitas Eesti majandusel kiiresti areneda ja mis meelitas siia välisinvestoreid? Me olime erilised, värsked ja teistsugused. Tõusime selgelt esile, pakkusime kiiret arenguvõimalust ja investeeringuid soodustavat maksusüsteemi ja selle taustal ettevõtjasõbralikku, lihtsat ja uuendustele suunatud majanduskeskkonda.
    Oluline on eristuda
    Nüüd on meie ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond teiste Euroopa riikidega samastumas. Oleme neilt üle võtnud palju head, aga olulisel määral ka mõttetut. Praegu on meil väga kõrged tööjõumaksud, keeruline maksussüsteem ja järjest lisanduvad ettevõtlusmaksud, mis ei loo eeliseid, vaid viivad tööjõuturul konkureerimise võimekuse ja pärsivad välisinvesteeringute mahtu ning innovatsiooni. Enam Eesti ei eristu ja meil ei ole oma edulugu.
    Enda võrdlemine teistega ja sellest lähtuv soov eristuda on edasiviiv jõud. Selleks, et Eesti oleks eurotsooni kiireima majanduskasvuga, lihtne ja parima kasutajakogemusega riik nii investoritele kui ka elanikele, peame maksude ja toetuste ümberjagamise asemel tegema fundamentaalsemaid muudatusi.
    Eesti jaoks oleks kõige suurem kingitus riigi 100. sünnipäeval visioon, milline on meie riik aastal 2025, 2030 ja 2035. Vajame visiooni, mis oleks valimistsüklite ja erakondade ülene ja mis vastab küsimustele: kuidas me teistest Euroopa riikidest eristume, mis on meie riigi väärtuspakkumine elanikele ja ettevõtjatele.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.