• Jaga lugu:

    Parim kingitus Eestile on visioon

    Seda, milline on Eesti riik oma 200. sünnipäeva tähistades, on võimatu ette ennustada. Mis on aga reaalne ja mida Eesti vajab, on visioon – kuhu me tahame riigina jõuda 5, 10 ja 25 aasta pärast, kirjutab Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti.

    Rainer PestiFoto: Raul Mee
    Eesti vajab visiooni, mis on erakondade ja valimistsüklite ülene. Varasematel perioodidel on meil visioon olnud – sõltumatu ja iseseisva riigi loomine, pääsemine Euroopa Liitu, NATOsse, üleminek eurole. Praeguseks on viimasest ühiskonda koondavast visioonist möödunud enam kui 10 aastat.
    Nii uskumatu, kui see ei ole, on Andrus Ansipi 10 aasta tagune valimislubadus – 15 aastaga viie rikkama riigi hulka on viimane selge visioon, mida on Eesti poliitik välja öelnud. See oli selge, tähtajastatud ja mõõdetav. Selle visiooni mõningane nõrkus peitus selles, et rikkaks saamine peamise motivaatorina ja driving force'ina kõnetab ca 2% rahvastikust ehk see ei oleks ühiskonda koondanud. Lisaks ei olnud plaani, kuidas selleni jõuda ehk mis tuleb teha, et 15 aastaga viie rikkaima riigi hulka jõuda.
    Uus konkurentsiolukord
    20. augustil eetris olnud saates "8 Eestit miljonist" küsis Vahur Kersna Mailis Repsilt, kuidas ta näeb Eestit 25 aasta pärast? Tipp-poliitik vastas, et see aeg möödub kiiresti ja Eesti väga ei muutugi. Olen vastupidisel arvamusel – Eesti jääb püsima vaid juhul, kui muutume palju ja kiiresti, sest maailm meie ümber muutub 25 aastaga meeletult. Senine valitsev majandusmudel on ülerahvastatuse ja ressursside vähesuse tõttu ammendumas. Digitaliseerituse ja generatsioonide vahetusega kaovad aja-, riikide ja keelepiirid – see tähendab täiesti uut konkurentsiolukorda, mistõttu tuleb senine seadusandlus, haridussüsteem ja ärimudelid suures ulatuses ümber disainida.
    Mis oli see, mis aitas Eesti majandusel kiiresti areneda ja mis meelitas siia välisinvestoreid? Me olime erilised, värsked ja teistsugused. Tõusime selgelt esile, pakkusime kiiret arenguvõimalust ja investeeringuid soodustavat maksusüsteemi ja selle taustal ettevõtjasõbralikku, lihtsat ja uuendustele suunatud majanduskeskkonda.
    Oluline on eristuda
    Nüüd on meie ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond teiste Euroopa riikidega samastumas. Oleme neilt üle võtnud palju head, aga olulisel määral ka mõttetut. Praegu on meil väga kõrged tööjõumaksud, keeruline maksussüsteem ja järjest lisanduvad ettevõtlusmaksud, mis ei loo eeliseid, vaid viivad tööjõuturul konkureerimise võimekuse ja pärsivad välisinvesteeringute mahtu ning innovatsiooni. Enam Eesti ei eristu ja meil ei ole oma edulugu.
    Enda võrdlemine teistega ja sellest lähtuv soov eristuda on edasiviiv jõud. Selleks, et Eesti oleks eurotsooni kiireima majanduskasvuga, lihtne ja parima kasutajakogemusega riik nii investoritele kui ka elanikele, peame maksude ja toetuste ümberjagamise asemel tegema fundamentaalsemaid muudatusi.
    Eesti jaoks oleks kõige suurem kingitus riigi 100. sünnipäeval visioon, milline on meie riik aastal 2025, 2030 ja 2035. Vajame visiooni, mis oleks valimistsüklite ja erakondade ülene ja mis vastab küsimustele: kuidas me teistest Euroopa riikidest eristume, mis on meie riigi väärtuspakkumine elanikele ja ettevõtjatele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.