Allan Rajavee • 7. september 2018
Jaga lugu:

Start-up'id kui lapsed müügiks

Eesti iduettevõtetel läheb üle ootuste hästi. Noored ja vihased ettevõtjad inkubeerivad väikese tööjõukuluga mikroettevõtetes miljoni-ideid, avavad üha enam rahvusvaheliste investorite rahakotiraudasid ja kinnistavad Eesti innovatiivset mainet, kirjutab ajakirjanik Allan Rajavee.

Allan Rajavee
Allan Rajavee  Foto: Erakogu

Samas on iduettevõtted justkui langevad tähed, mis säravad Eesti majandustaevas vaid mõned aastad, kuni toimub exit ja need maanduvad mõne investeerimisfondi või suurfirma varahaldusportfelli. Musta huumori võtmes võiks isegi öelda, et start-up-ettevõtte loomine on nagu lapse saamine eeldusel, et võsuke antakse viiendal sünnipäeval vaheltkasuga lastekodusse ja pärast hooldusõiguse loovutamist asutakse kohe järgmist tegema.

Start-up-liikumine on justkui 1990. aastate kauboikapitalismi edasiarendatud versioon. Kui 1990. aastate alguses tegid ettevõtjad mõne krooni eest ostetud tsehhidest odava tööjõu templid, mis pakkusid tööd sadadele eestlastele, siis praegused iduettevõtted ei turusta mitte eestlaste töökust, vaid meie e-ideid ja visiooni helgest digitulevikust. Peamine vahe on, et sellest turundusest ei lõika enam kasu mitte sajad tootmistöölised, vaid väike grupp tihti individualistliku maailmavaatega innovaatoreid ja arendajaid.

Küpsem majandusruum

Sellegipoolest on start-up-ettevõtlus muutnud Eesti majandusruumi küpsemaks. Tänu kasvamise käigus üha süvenevale palgasurvele pole meil enam pakkuda Lääne investoritele odavat tööjõudu. Sestap on paljud tootmised liikunud edasi Aasiasse ja see trend on jätnud nii mõneski Eesti piirkonnas inimesed ilma tööta. Näen siinkohal sadu miljoneid eurosid kogunud idukogukonnal potentsiaali olla justkui sild kahe majandusajastu vahel.

Teisalt on kaheldav, kas peaasjalikult digiteenuseid arendavad väikeettevõtted suudavad koolitada ümber väljaspool Tehnopole ja ettevõtlusinkubaatoreid inimesi, kes on harjunud oma tööpäevasid veetma tootmisliini ääres ning mitte avatud kontoris kuvari taga.

Idudest tammedeks

Minu hinnangul peaks Eesti start-up-kogukond vaatama pikemat perspektiivi ja kaaluma, kas mõni särav tootmisidee ei võiks jääda Eesti ettevõtjate kontrollida ning seeläbi teenima Eesti tööjõu huve, kes otsivad endale uues majandusreaalsuses meie riigi ääremail rakendust.

Äkki pole alati mõttekas planeerida ettevõtte arengut viie aasta perspektiivis, vaid luua midagi, mis tooks Eestis elavatele inimestele kasu aastakümnete lõikes.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt