Elektri hind tõuseb enneolematult kõrgele

Põhjamaade veehoidlate madala taseme tõttu on elektri hind ülesmärge rühkinud kevadest saadik. Augustis kasvas hind võrreldes juulikuuga 2,5 protsenti, 55,4 euroni megavatt-tunni eest.

See oli niigi börsiajaloo kalleim hind Eestis, kuid hinnatõus sellega ei piirdu. "Nasdaq OMX tulevikutehingute turu eelmise kuu viimase kauplemispäeva järgi võib elektri hind langeda oktoobris. Septembris võib Eestis elektri hind olla 65,8 ja oktoobris 62,2 eurot megavatt-tunni eest," teatas võrguhaldur Elering.

Võrdluseks on viimastel aastatel sügisperioodil jäänud elektrihind kindlalt alla 40 euro megavatt-tunni eest, mis teeb hinnatõusuks enam kui 50 protsenti.

Elering toob veel esile, et Soomes kujunes elektri hind isegi ühe sendi võrra kallimaks, tõustes kuuga 2,8 protsenti. Eesti ja Soome elektri hinna erinevust esines möödunud kuul 47 tunnil.

Samal ajal elektri hinnaga tõusevad jõudsalt ka CO2 heitmete ehk süsinikukvootide hind, tonni heitmete tekitamise eest tuleb nüüd välja käia kolm korda rohkem raha, kui aasta tagasi.

"Elektri hinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad jätkasid augustis tõusutrendi, ulatudes vahemikuni 17,36-21,28 eurot tonni kohta. Juulis oli hinnavahemik 15,03-17,36," märkis Elering.

Praeguses elektripõua olukorras tähendab see, et näiteks Eesti Energia elektritootmine on küll konkurentsivõimeline, aga suure osa kõrgematest hindadest teenitud rahast saab riik endale süsinikukvoodi hinna näol.