Eesti tarbijakorv kallines septembris kiiremini kui tarbijahinnad on tõusnud viimastel kuudel euroalal keskmiselt.Foto: EPA
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Pank: hinnatõus ei aeglustu
Kuna suvi oli põllumehele ebasoodne, võivad ka toiduained talve poole kallineda, leiab Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.
Statistikaameti teatel kallines tarbijakorv Eestis septembris aastaga 3,6%. Pert lisas, et hindu tõstavad nafta kallinemine ja kiire palgakasv.
Perdi sõnul algas eelmise aasta keskel maailmaturul nafta hinna tõusutsükkel ja see kajastub üha tugevamalt ka meie tarbijahinnaindeksis. Nafta nõudlust suurendab kiirem maailma majanduskasv, aga kuna naftat tootvate riikide kokkulepped piiravad pakkumist, siis on tulemuseks olnud nafta kallinemine. Koos naftaga on tõusnud ka teised energiahinnad: elekter, tahked kütused, maagaas ning soojusenergia kallinesid augustis aastatagusega võrreldes keskmiselt 9,3%.
Keskpanga ökonomist ütles, et tarbijakorvi kallinemist on viimastel kuudel tagasi hoidnud toiduainete madalam hind maailmaturul, mistõttu on toiduainete aastane hinnakasv ka Eestis aeglustunud 1,8%ni. Toiduainete inflatsioon ei pruugi aga madalaks jääda, sest põuase suve tõttu võivad toiduainete hinnad nii meil kui ka teistes Euroopa riikides uuesti tõusma hakata.
Kui Eestis kallines tarbijakorv septembris aastaga 3,6%, siis euroalal keskmiselt on tarbijahindade kasv viimastel kuudel püsinud 2% läheduses.
Swedbank: hinnatõus sama suur nagu mullu
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul küündib hinnatõus sel aastal üle 3%, mis on umbes samapalju kui eelmisel aastal.
Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit, transport. Lisaks mõjutab hinnaindeksit alkoholi ja tubaka kallinemine.
"Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon 3%ni, kuna energia hinnatõus peatub," prognoosis Elmik.
Palgatöötajate elujärg paraneb
Elmiku sõnul kasvab keskmine brutopalk hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini. 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7% ja 2019. aastal umbes 6%. Palgakasv püsib kiire, kuna tööjõupuudus süveneb. Statistikaameti värskete andmete järgi oli teises kvartalis tervelt 11 000 täitmata ametikohta. Kõige kõrgem oli vabade ametikohtade määr finants- ja kindlustustegevuses.
"Töötajad tunnevad ennast tööturul kindlalt ja vahetavad järjest sagedamini töökohta. Tööjõu voolavus suurenes aastaga viiendiku. Tööjõu voolavus oli sektoritest suurim kaubanduses, tööstuses ja ehituses," lisas Elmik.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.