Kristjan Pruul • 7. september 2018
Jaga lugu:
Danske rahapesuskandaal on üks põhjuseid, miks Euroopa Liit reegleid üle liidu karmistada tahaks.
Danske rahapesuskandaal on üks põhjuseid, miks Euroopa Liit reegleid üle liidu karmistada tahaks.  Foto: Scanpix

Euroopa rahapesu vastase võitlusega ei kiirusta

Suured rahapesuskandaalid on pannud küll Euroopa Liitu mõtlema seniste reeglite edasise karmistamise peale, kuid vähemalt tänavu ühegi täiendava meetmeni ei jõuta.

Euroopa Komisjon lasi koostada plaani, mis sattus Reutersi toimetusse, milles mööndakse, et "Euroopa Liidu järelevalvemehhanismides võib olla puudujääke", kuid esimesi meetmeid pakutakse selles välja alles tuleval aastal ehk pärast järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi.

See salastatud dokument oli koostatud pärast seda, kui avalikkuse ette olid tulnud järjest Danske Eestis toimunud rahapesukahtlus, ABLV panga skandaal Lätis, aga ka Malta rahapesuskandaal ning Hollandi naistepesu müügiga tegelev ettevõte ING, mis pesi raha ühes Hollandi pangas.

Euroopa Parlamendi finantskuritegude erikomisjoni liige Sven Giegold märkis lehele, et Euroopa Komisjoni raport on ilmne tunnistus sellest, et pangaliidus rahapesu järelevalve ei tööta ning Euroopa Komisjonile pole jäänud ühtegi ettekäänet, millega probleemi lahendamist edasi lükata.

Valimiste-eelsel hooajal ei juhtu miskit

Kuigi rahapesu vastase võitluse karmistamise vajalikkusest on Euroopa Liidu kõrged pead järgemisi rääkinud, ei tähenda see, et niipea ühtegi muudatust lauale tuleks. Esialgsed mõtted aasta lõpuks midagi juba valmis saada on nüüd lükatud kindlalt teisele poole järgmisi valimisi, mis toimuvad 2019. aasta maikuus, mille järel vahetub ka Euroopa Komisjoni koosseis.

Võimalike meetmetena on pakutud uusi juhiseid sellele, kuidas pankades rahapesu vastu paremini võidelda ja koostööd ELi ja riiklike asutuste vahel parandada. Komisjoni dokumendis soovitatakse põhimõtteliselt anda Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) rohkem õigusi rahapesu vastu võitlemiseks, kuid sealsamas on mööndud, et ega EBA-l ei ole esiteks piisavalt töötajaid selleks ja teiseks on asutuse käed-jalad lähemad aastad tööd täis seoses Londonist Pariisi kolimisega.

Seda, millal võiks edasi minna selliste plaanidega nagu ELi tsentraalse rahapesu vastase võitlusega tegeleva asutuse loomisega, pole Euroopa Komisjoni kavas isegi märgitud. "Komisjon võib neid plaane kaaluda juunis 2019," seisab dokumendis.

Keskpank pooldab keskse järelevalveameti loomist

"Meie toetame kõiki pingutusi, mis tooksid kaasa koordineeritud lähenemise rahapesu-vastasesse võitlusse. Ideaalne oleks üks keskne asutus," ütles Euroopa Keskpanga nõukogu liige Benoit Coeure reedel euroala rahandusministrite kohtumise järel.

Ka euroala rahandusministrite nõukogu esimees ja Portugali rahandusminister Mario Centeno märkis, et hiljutised uudised näitavad, et euroalas tuleb teha rahapesu vastu rohkem, kui seni on tehtud. Ta lisas, et eelmainitud Komisjoni dokument ei ole veel valmis ning avaldas lootust, et selle lõplikud seisukohad aasta lõpus ikkagi avaldatakse.

Rahandusministrite lauale teema ei jõua

Välismeedias on spekuleeritud ka sellega, et rahapesuvastane võitlus tõusetub üles nädalavahetusel toimuval Euroopa rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel Viinis, kuid vähemalt praegu ei ole see päevakorda jõudnud.

Euroopa Liidu eesistujamaa Austria on teatanud, et nädalavahetusel on teemaks Euroopa Investeerimispank, Euroopa Keskpanga intressitõusude võimalikud mõjud, krüptoraha regulatsioon, InvestEU programm ja digimaksud.

Rahandusministeeriumist öeldi, et päevakava viimasel hetkel muutmine ja sellesse uue punkti lisamine on ebatõenäoline.

Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt