Äripäev • 8. september 2018
Jaga lugu:
Liivalaia tn. kontoris.
Liivalaia tn. kontoris.  Foto: Andres Haabu

Eestlane on aeglane ja kärsitu investeerija

Kuigi eestlaste finantsvarad on viimase kümne aastaga pea kahekordistunud, oleme me siiski ka laenulembelised ja liiga aeglased investeerimisega alustamisel, ütles Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Eestlaste finantsvarade seis on kokkuvõtvalt selline: varade maht on kokku üle 7 miljardi euro. 80% varadest moodustavad hoiused või teine pensionisammas. Kui võtta statistikast välja jõukad inimesed, keda on umbes 5%, moodustub ülejäänutel säästud kohustuslikust pensionisambast ja hoiustest lausa 96-97%. „Väljaspool kohustuslikke hoiuseid eestlastel sääste eriti ei ole,“ rääkis Tamla Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Huvitav on Tamla sõnul ka see, et eestlased kipuvad hakkama säästmisele mõtlema umbes 15 aastat hiljem kui arenenud riikides. „Olen näinud paari saksamaa uuringut, kus inimeste säästumäär teeb suure hüppe umbes 30. aasta vanuselt. Swedbankis näeme, et inimeste tahtmine säästa tekib umbes 50 aastasena, kui pensioniiga hakkab juba lähemale jõudma,“ rääkis Tamla.

Seega kuigi üha rohkem räägitakse investeerimisest ja säästmise vajalikkusest, siis Tamlale tundub, et teoorias oleme küll tugevad, kuid praktikas kipub päriselt säästma hakkamine aega võtma. „Võib-olla ongi siin asi eestlaste aegluses,“ naljatles ta.

Ootavad suurt tootlust

Tamla rõhutas, et ongi normaalne, et pensionieelikutel ja –ealistel on rohkem varasid kui noortel – on ju investeerimine pikaajaline protsess. Küll aga on probleem selles, et proportsioonid on paigast ära – näiteks kuulub Tamla sõnul Swedbanki hoiustest 70% hoiustest klientidele vanuses 50+ . Samas on kliente samas vanusegrupis Swedbankil natuke üle 40%. „Selgelt on asjad paigast ära asjad. Samas laenud kuuluvad inimestele, kes on 25-50 aastat,“ ütles Tamla.

Seega on Tamla sõnul tõsine küsimus, miks nooremad inimesed nii vähe aktsiatesse, võlakirjadesse ja fondidesse investeerivad. Üheks põhjuseks võibki olla eestlaste laenulembus. Nimelt võtavad eestlased laenu peamiselt kinnisvara soetamiseks. „Eestlane on väga kinnisvara usku,“ ütles ta. Laenulembeliseks saab eestlasi pidada peamiselt sellepärast, et kui võrrelda meid teiste sarnase taustaga Ida-Euroopa riikidega, siis on eestlastel laene palju rohkem kui näiteks ungarlastel, poolakatel või tšehhidel. „Seega paistab, et eestlased panevad oma säästud pigem kinnisvarasse kinni,“ rääkis Tamla.

Teine põhjus on see, et eestlased ei kipu Tamla sõnul endale teadvustama pikaajalise säästmise võlusid. „On arusaam, et kui investeerida, siis nii, et tootlus oleks aastaga 100-150%. Aktsiaturgude pikaajaline tootlus on 8-9% juures,“ rääkis Tamla. Kui panna iga aasta teatud summa kõrvale ja investeerida aktsiate, siis koguneb lõpptulemusena märkimisväärne summa. „Tundub, et eestlane ei taha seda oodata,“ lisas Tamla.

Tamla sõnul on üllatavalt raske inimesi just esimest investeerimissammu tegema panna. Ta tõi näite, et Swedbankis nähakse tihti, kuidas klientidel on raske alustada näiteks 30 euro kõrvale panemisega kuus. Samas motiveerida inimesi tegema nn teist sammu ehk näiteks hakata säästma 30 euro asemel 70 eurot, on palju lihtsam.

Tamla sõnul aitaks inimeste finantsvarasid suurendada tööandjapensioni loomine. Samas ei ole see idee midagi, mis Eestis väga vedu võtta tahaks. „Tööandjate jaoks on tööandjapensioni maksmine sama kallis kui palga maksmine. Kui küsida töötajatelt, kas saada juurde näiteks 150 eurot palgatõusu või läheb see summa tööandjapensioni, siis enamik valib palgatõusu,“ selgitas Tamla.

Kokkuvõttes tuleb Tamla sõnul meeles pidada lihtsat mõtet: alusta investeerimist kasvõi väikesest summast, kuid peaasi, et üldse alustad.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt