Millal on ettevõtjal õigus oma vara varjata?

09. september 2018, 08:00
Advokaadibüroo Triniti advokaat Maarja Pildi sõnul hõlmab seadus ka näiteks mittetulundusühinguid, kus on aga tulu teenimisest keeruline rääkida.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180909/NEWS/180909776/AR/0/AR-180909776.jpg

Alates septembrist kuni oktoobri lõpuni peavad juriidilised isikud rahapesu tõkestamise eesmärgil äriregistrit teavitama oma tegelikest kasusaajatest, seaduse auklikkus tekitab aga segadust ning jätab võimalusi kohustusest möödahiilimiseks.

"Tegelik kasusaaja on raskesti mõõdetav mõiste," nentis Triniti advokaadibüroo advokaat Sten Veidebaum Äripäeva raadio saates "Triniti Eetris". "Samas on nii palju defineeritud, et kasusaaja peab alati olema füüsiline isik, kes on ettevõtlusomandi ahela lõpus," lisas ta.

Veidebaumi sõnul on kasu saamise üle alati võimalik vaielda, kuid selle seaduse kontekstis on eesmärk jõuda konkreetse isikuni, kes saavutab tegevuse tõttu kasu või on ärisuhte tegelik pool. "Kasusaamine viitab just kui äritegevusele, kuid see hõlmab tegelikult ka mittetulundusühinguid, kus tulu teenimisest on keeruline rääkida," täiendas teda Triniti advokaat Maarja Pild, viidates samuti kasusaaja mõiste ebaselgele definitsioonile.

Kindlad kriteeriumid

Kuigi ühe isiku mõju teisele ning kasusaamist on advokaatide hinnangul väga raske mõõta ja veel raskem tõendada, tuuakse seaduses välja kindlad juhud, mil kindlasti on tegemist kasusaajaga. "Kui osalus ettevõttes on 25 protsenti või rohkem, loetakse sind tegelikuks kasusaajaks," tõdes Pild.

Sellegipoolest on raske kontrollida, kas ja kellel osanikest ning miks on tegelikkuses suurem mõjuvõim. "Seda saab teinekord mõõta formaliseeritud kokkuleppe olemasoluga ning vaadates, kellel on hääletamisõigus," tõi Veidebaum näiteid. "Samas võib mõju olla ka lähisuhe – see annab võimaluse mõjutada oma abikaasat tehinguid tegema," kirjeldas ta seda, millistel juhtudel võib kasusaamise hindamine segadust tekitada.

Mittetulundusühingute puhul, kel pole osanikke, otsitakse kasusaajat aga juhtkonna liikmete hulgast. Samas on kasusaaja deklareerimise kohustusest vabad korteriühistud ning börsiettevõtted.

Esineb keerukaid juhtumeid

Tegeliku kasusaaja kindlakstegemise ning äriregistri teavitamise kohustus on ettevõtte juhatusel. "Kõigepealt tuleb tegelikud kasusaajad kindlaks teha ning siis nendest registripidajale teada anda," selgitas Veidebaum. "Selleks tuleb pöörduda omaniku poole ja paluda tal teatada selle isiku nimi ja isikukood, kes mõjuvõimu teostab." Samuti saab juhatuse liige majandusaasta aruannet esitades tegelikke kasusaajaid muuta ning peab hoidma selle nimekirja ajakohasena.

Tegelike kasusaajate kindlakstegemine võib aga keerukaks osutuda välismaiste persoonide puhul, kes võivadki jääda teinekord tuvastamata. "Viisid, kas tegemist on mõju omamisega ja mil viisil, võivad seadusandlikes raamistikes olla väga erinevad," selgitas Veidebaum. "Tihti võib ka juhtuda, et isik ise ei saa aru või ei oska end tegeliku kasusaajana defineerida."

Enda kasusaajana deklareerimine võib teatud juhtudel sattuda vastuollu ka juba kehtivate seadustega. "Meil kehtib eraelu puutumatus ning on võimalik, et inimene elab oma elu ja kasutab oma põhiseaduslikke õigusi täiesti seaduspäraselt ega taha täiesti legitiimsetel põhjustel end ühe või teise ettevõtte tegeliku kasusaajana näidata." märkis Veidebaum. Kuna äriregister teeb need andmed kõigile kättesaadavaks, võidakse soovida vältida näiteks olukordasid, kus suguvõsas teatakse inimese varanduslikku seisu ning osatakse näiteks temalt seetõttu finantsilist abi küsida.

Kuigi andmete esitamatajätmine on Pildi sõnul sanktsioneeritav, ei kontrolli äriregister esitatud nimesid üle. See tähendab, et teoreetiliselt on võimalik äriregistrile ka valeandmeid esitada. Sanktsioonide rakendamisega andmete puudumisel aga samuti oodatakse. "Need väljenduvad ennekõike rahatrahvina olukorras, kui andmed on esitamata või muutmata," nentis Pild. "Juriidiliste isikute puhul võib trahv olla suurem, eraisikute puhul väiksem."

Koormus seadusekuulekale kodanikule

Pild tõi välja, et tegeliku kasusaaja deklareerimise kohustus on koormav eelkõige seadusekuulekale kodanikule. "Nemad panevad kõik ilusti kirja ja kulutavad andmete väljauurimisele oma ajalist ressurssi, samas kui need, kes soovivad sellest kohustusest mööda minna, leiavad ikka skeemi, kuidas mitte olla aus," rääkis Pild. "Nii kaua kui mina mäletan, on Eestis koguaeg olnud probleem roolijoodikutega ning hoolimata kõigist seni tehtud võtetest pole näha, et see probleem oleks ära kadunud – pigem on puhumiskoormus ka neil, kes üldse ei tarvita alkoholi," sekundeeris talle Veidebaum.

Seejuures tuleb ka meeles pidada, et kui aktsionäride ringis toimub muudatus, siis ka sellest peab registripidajat 30 päeva jooksul teavitama. "Ettevõtja peaks oma protseduurides rutiinina hiljemalt majandusaasta aruande esitamise ajal vaatama üle, kas midagi on muutunud," selgitas Veidebaum. "Sellele saab alati tähelepanu pöörata ka audiitor, kuid kõigil ettevõtjatel auditeerimiskohustust pole."

Pildi sõnul tuleneb uus kohustus Euroopa rahapesutõkestamise direktiivist, kuid see ei pruugi oma eesmärki täita. "Läheme justkui vikatiga lillepeenart niitma," lõpetas ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. September 2018, 16:17

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing