• Jean-Claude Juncker kolmapäeval Euroopa Parlamendis uusi plaane tutvustamas.Foto: AFP/Scanpix
    Jaga lugu:

    Euroopa suunab rändeprobleemidele miljardeid

    Rändeprobleemide lahendamiseks on Euroopa Komisjon välja pakkunud ühise piirivalve mitmekordistamise ning miljardite eurode suunamise ühistesse operatsioonidesse ja dokumentideta immigrantide lähteriikidesse saatmiseks.

    "Me ei saa omavahel näägeldes otsida ühekordseid lahendusi iga kord, kui saabub järjekordne laev. Ajutistest lahendustest jääb väheks," ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kolmapäeval.
    Rändeküsimused on Euroopa Liidus liikmete vahel põhjustanud suuri erimeelsusi ning neid probleeme on osanud poliitiliseks kapitaliks pöörata euroskeptilised jõud üle Euroopa. Euroopa Komisjon tuli seepeale välja kompromissettepanekuga, mis suurendaks märkimisväärselt ELi ühiseid jõude rändeprobleemidega tegelemisel.
    Praeguse 1500 piiri- ja rannavalve töötaja asemele värvatakse 2020. aastaks 10 000 operatiivtöötajat, kes saavad õiguse neid kutsunud liikmesriigi kontrolli all teha kõikvõimalikke piirivalve protseduure nagu isikusamasuse kontrollimine, riiki sisenemise lubamine või sellest keeldumine välispiiril ning isikute kinnipidamine piiril.
    Piirivalve hakkab liikmesriike toetama ka inimeste tagasisaatmisel ning neid võib saata missioonidele ka kolmandatesse riikidesse. Lisaks võivad need töötajad küsida liikmesriikide jaoks lähteriikidest reisidokumente.
    Varjupaigataotlejate tagasisaatmist karmistatakse kõikjal – kui ühe korra on piiril inimese taotlus tagasi lükatud, siis saadetakse inimene tagasi menetlusega, kus ei jäeta aega vabatahtlikuks lahkumiseks ja kus on lühendatud edasikaebamise tähtaeg.
    Põgenemisohu vähendamiseks on võimalik tagasisaadetavaid ka kolmeks kuuks kinni pidada ning lisaks antakse liikmesriikidele võimalus kinni pidada tagasisaatmisele kuuluvaid isikuid, kes ohustavad avalikku korda või riigi julgeolekut.
    Euroopa piiri- ja rannikuvalve kavandatava tugevdamise kogukulu aastateks 2019–2020 on 1,3 miljardit eurot. Järgmisel eelarveperioodil 2021–2027 on kavas eraldada kokku 11,3 miljardit eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Pangaaktsiad upitasid Tallinna börsi järjekordse rekordini
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.