Eesti teed saavad 113 miljonit eurot juurde

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas, et jätkuvalt pööratakse suurt tähelepanu olemasoleva taristu korrashoiule ja hooldele, kuid samas panustatakse senisest enam teedevõrgu arendamisse.

Simson ütles, et uuenenud kavasse sai lisada selle koalitsiooni otsustatud strateegilised objektid ja lisaraha kruusateede mustkatte alla viimiseks, kuid pärast valimisi tehtavad poliitilised kokkulepped ehk milliseid teid lähiaastatel remontida ja ehitada, lähevad juba dokumenti 2019-2023.

Ühtlasi on juba kahe aasta pärast võimalik teehoiukava täiendada eurovahenditega, sest siis on selge uus Euroopa Liidu eelarveperiood, mis kindlasti toob lisavahendeid ka Eesti teedevõrgu arendamiseks, ütles Simson. „Seega ei ole kavas olevad numbrid aastatel 2021-2022 lõplikult paigas, vaid näevad tulevikus kindlasti kasvu,“ lubas ta.

„Vaadates olukorda meie liikluses ja suurt hukkunute arvu, on selge, et peame senisest enam panustama teevõrgu arendamisse, mis aitab omakorda kasvatada liiklusohutust. Teehoiu rahastamine peab alati olema kooskõlas vajaduste ja võimalustega – kui on vaja ehitada teatud lõigud või ristmikud ümber ohutumaks, siis tuleb ehituseks rohkem raha panustada. Vaatluse all olevatel aastatel ehitatakse näiteks surmalõiguks nimetatud Aaspere-Haljala vaheline tee neljarealiseks. Uuenenud teehoiukava suurim kasv jõuab aga Pärnumaale, sest rahastatud saavad esimesed 2+2 lõigud Via Baltica teel Pärnu maakonnas. Just uute neljarealiste lõikude ehitust pean uuenenud teehoiukava olulisemaks aspektiks,“ rääkis Simson.

Liiklusohutuse suurendamisel pööratakse senisest enam tähelepanu ka teehooldele. Alates novembrist karmistuvad teehooldenõuded ning uute hooldelepingute sõlmimisel (vahemikus 2018-2023) karmistatakse nõudeid veelgi.

„Vaatamata sellele, et üldmahult suuremas teehoiukavas tundub hoolduse osakaal võrreldes seni kavandatuga väiksem, võtab värske kava arvesse turusituatsiooni teehoolde valdkonnas, milles nähakse ette hoolduskulude mõningast langust. Uute, rangemate teehooldenõuetega hooldelepingute sõlmimisel on edaspidi arvestatud ka kulude suurenemisega,“ märkis Simson.

Tänavu kulub riigiteede hoiuks ligi 289 miljonit eurot, millest enam kui 159 miljoni eurot läheb teedevõrgu säilitamisele. Teedevõrgu arendamiseks on aga tänavu planeeritud ligikaudu 102 miljonit eurot.

Äripäev kirjutas möödunud nädalal, et aastast aastasse kulub teedehoiule 220–315 miljonit eurot, kuid pikaajalist remondivõlga sellega siiski ei vähenda.