Äripäev • 18. september 2018
Jaga lugu:

Peep Peterson: tasuta kõrghariduse kaotamine on rumal mõte

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson lubas tööandjate liidu pakutud ettepanekud hoolega läbi lugeda, kuid ennekõike laitis ta mõtet tasuta kõrghariduse kaotamise kohta.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson  Foto: Raul Mee

„See on lihtsalt rumal ettepanek, mida haritum on rahvas, seda kohanemisvõimelisem ka tööturu muutuste suhtes ja üldse ajaga kaasas käima. Kõrghariduses on kindlasti iga sent hästi kulutatud ja seda raiskamiseks nimetada ei saa,“ kommenteeris Peterson.

Ametiühingute keskliit on ka oma ettepanekud Petersoni kinnitusel lähenevate valimiste eel koostanud ning erakondadele saatnud ning loodab samuti neid valimisprogrammides näha.

Tööandjate liidu manifesti kohta ütles Peterson veel, et selles räägitakse palju vajalikest investeeringutest, kuid tuleb ikkagi neile otsa vaadata, mis investeeringutega tegemist on. „Meil ei ole vaja niivõrd väga suuri tehaseid, kuivõrd digitaliseerida ja ennekõike tööstuses. Lisaks peab tugevalt investeerima inimestesse, et need saaksid digimuutustega kaasa minna,“ ütles ta.

Tööandjatelt töötajatele antud soovituste kohta endale ise juurdeõpet otsida ütles Peterson, et selge see, et kõik peavad oma hariduse eest hoolt kandma, aga kohe tekivad grupid, kes täiendõppest välja jäävad. Nendeks on vanemad, madalama haridusega ning mitmes töökohas töötavad inimesed. Ei tasu oodata, et kui tööandjad piisavalt aega ei jäta oma töötajatele, et siis neil see võimalus lisandõpet saada ka kuskilt tuleks, lisas ta.

Manifestis tehti ka märkus, et tööl ohutusnõuete täitmise eest vastutab ennekõike töötaja, mitte riik ega tööandja, selle kohta ütles Peterson, et kuigi töötajad kindlasti peaksid ohutusnõuete koha pealt olema nõudlikud, ei tasu unustada, et riskianalüüs on seadusega tööandjale pandud ja selle vastutuse töötajatele lükkamine ei ole võimalik.

„Õnnetused kipuvad siis juhtuma, kui ehitusel hakkab lähenema tähtaeg, siis tõuseb ka töötempo ja sinnamaani, kus töötajal ei ole enam aega kiivrit kaasa haarata. Kui töötempo ohutuks töötamiseks enam mahti ei jäta, siis ei jõua ka töötajad nõudmisi täita,“ rääkis Peterson.

Sisserännukvootide kaotamise kohta märkis Peterson, et sellega oleks kõige rohkem mõtet tegeleda ikkagi sektorite kaupa, tuvastades, kus töötajaid vaja läheb, ning mõistes, et töötajate sissetulek ei tohi sellest langeda.

„Kui lihtsalt piirid lahti teha, siis saab sellest kasu konkreetne tööandja, aga ei Eestil, Eesti majandusel ega töötajatel sellest kasu ei tõuse. Sellega lihtsalt toetaksime kõige väiksema efektiivsusega sektoreid,“ lõpetas Peterson.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas