Allan Rajavee • 18. september 2018 • 2 min
Jaga lugu:

Tamsar: haridusküsimused tuleb tõsta kõigist teistest ettepoole

Tööandjate keskliidu tegevjuhi Toomas Tamsari sõnul on Eesti majanduse jätkusuutlikkuse vundament teadus- ja haridus, mille kitsaskohtade lahendamine peab olema valitsuse peamine ülesanne.   Foto: Andras Kralla

Tänavusest tööandjate manifestist ei tasu oodata suuri üllatusi ja uusi ideid, tõdes tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar. Sellegipoolest kõnetab iga nelja aasta järel avaldatav manifest sel korral rohkem haridus ja inimkapitaliga seotud küsimusi.

Tamsari sõnul pole Eesti probleem uute ideede puudus, vaid pigem fookuse seadmine ja selle hoidmine. Erilist puudust nägid Tamsari sõnul tööandjate keskliidu liikmed hariduses. Manifestis pannakse poliitika kujundajatele südamele, et tööturu rahvuspõhise segregatsiooni lõpetamiseks tuleb muuta haridussüsteem täielikult eestikeelseks ja tööandjad peavad rohkem panustama eri rahvusest töötajate lõimimisse.

„Kutsume töötajaid üles kohe panustama enda täiendamisse,“ toonitas Tamsar. Kuigi tööandjad kutsuvad enda liikmeid pakkuma eri rahvusest inimestele võrdsemaid töötingimusi, siis ümber- ja täiendõpe on Tamsari sõnul peamiselt siiski töötajate enda mure.

Õpetaja amet taas ausse

Sellegipoolest leiavad tööandjad, et kevadel ametisse saav uus valitsus peab seadma haridusküsimused kõigist teistest valdkondadest ettepoole. „Üldhariduses kihutame praegu kuristiku poole, sest õpetaja amet pole piisavalt atraktiivne,“ märkis Tamsar. Nii on keskmine õpetaja vanus 48 ja loodusteaduste õpetajate keskmine vanus küündib üle 60 eluaasta.

Sellepärast soovitavad tööandjad tõsta õpetajate palka 1,5 korda üle Eesti keskmise ja loodusteaduste õpetajate sissetuleku 2 korda üle keskmise. „See annab meile vähemalt võimaluse, et tulevikus on koolides uus põlvkond säravaid noori õpetajaid, kes on rahul oma tööga,“ toonitas Tamsar.

Tasuline kõrgharidus tagasi

Ühtlasi soovitavad tööandjad reformida praegust kõrgharidussüsteemi ja asendada tasuta kõrgharidus taas tasulisega. Tööandjate hinnangul võiksid tudengid rahastada oma õpinguid õppelaenust ja kui ülikool suudetakse lõpetada nominaalajaga, kustutab riik laenu.

„See on üks võimalik lahendus, mis tõstaks noorte teadlikkust eriala valimisel ja motiveeriks tudengeid õpingute ajal,“ kommenteeris Tamsar ettepanekut. „Riigina peame oma vähest ressurssi oskuslikult juhtima. Sellepärast leiame, et riik peaks seadma sisse riikliku tellimuse kõigile tasemeõppe astmetele,“ sõnas Tamsar.

Tema hinnangul on ka oluline, et teadusrahastus peab tõusma 1 protsendini SKTst ja see raha võiks jõuda otsa teadusarendusse. Kokkuvõttes sünnivad nii teaduskoolkonnad, mis suudavad paremini hinnata näiteks maavarade kasutamist.

Tööandjad näevad, et uus valitsus peab kaaluma, milline investeering on tuleviku vaates jätkusuutlikum. „Näiteks peaks valitsus küsima, kas raha, mida suuname praegu pensionide tõusu, ei võiks hoopis jõuda haridusse ja noorteni,“ arutles Tamsar.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt