Äripäev • 20. september • 3 min
Jaga lugu:

Tallinnas kodu ostmine muutus vähem jõukohaseks

Eluaseme taskukohasus Tallinnas selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes, kuna kinnisvarahindade kasv oli pealinlaste palgakasvust ja eluasemelaenude intressimäärade kasvust kiirem, selgub Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksist.

Ehitus Tallinnas.
Ehitus Tallinnas.  Foto: Andras Kralla

Kui aga vaadata pikemat perioodi, on eluaseme taskukohasus pealinnas viimase kuue aasta jooksul püsinud valdavalt samal tasemel, rõhutas Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Esimesel poolaastal pidi pealinna elanik Tallinna korteri ühe ruutmeetri eest välja käima 1,5kordse netopalga, mis on ligikaudu sama tase, mis viimasel kuuel aastal.

Teises kvartalis kiirenes Tallinna korterite hinnakasv 9,8 protsendini, ulatudes 1848 euroni ruutmeetri eest, pealinlaste netopalk oli aga 9,4 protsenti kõrgem kui aasta varem. Hinnakasvu kiirenemise taga oli osaliselt tegemist baasefektiga, kuna eelmise aasta teises kvartalis hinnad langesid võrreldes esimese kvartaliga. Samuti panustasid hinnakasvu kõrgem nõudlus ja uute eluruumide kõrgem osakaal (33,6%) tehingutes. Esimesel poolaastal oli Tallinna korterite keskmine hinnakasv 7,4%, samas kui pealinlaste palgakasv oli veidi kiirem ehk 10,3%.

Tallinna korterite turule lisandub aktiivselt uusi eluruume

Esimesel poolaastal anti kasutusluba enam kui 1700 uuele korterile, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes enam kui 500 võrra ehk 41% enam. Eluruumide aktiivset lisandumist mõjutas eelmisel aastal väljastatud korterite ehituslubade erakordselt suur hulk.

Tallinna uute korterite laojääk oli esimesel poolaastal viimase aja suuremaid – ligikaudu 3400 korterit. Selle aasta esimesel poolaastal on ehituslubade arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga baasefekti tõttu vähenenud 42%. Samas avaldavad kõrgemad tööjõukulud ja ehitusmaterjalide hinnatõus ehitusettevõtetele jätkuvalt survet.

Nõudlus on püsinud tugev

Selle aasta teises kvartalis oli tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul tõusnud 14%, võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kuna esimeses kvartalis oli aktiivsus nõrgem, kasvas tehingute arv esimesel poolaastal 6,5%, võrreldes aastataguse ajaga. Majapidamiste finantsseis on tugev ning inimeste kindlustunne osta või ehitada eluase on viimaste aastate jooksul paranenud.

Kodumajapidamiste kasutatav tulu on suurem nende tarbimiskulutustest, mis on võimaldanud neil kasvatada sääste. Vaatamata suurele nõudlusele, on eluasemelaenude jäägi kasv viimasel aastal olnud 7% juures. Viimaste andmete järgi langes tehinguaktiivsus taas juulis ja augustis. Eluasemete kõrgele tõusnud hindade tõttu peaks lähiajal aga nõudlus mõnevõrra langema ning hinnakasv veidi aeglustuma.

Balti pealinnadest oli eluaseme hinnakasv teises kvartalis kõige kiirem Tallinnas

Swedbanki indeksi järgi nii Riia kui ka Vilniuse korterite taskukohasus selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga paranes, kuna mõlemas pealinnas ületas kiire palgakasv korterite hinnakasvu ja eluasemelaenude intressimäära kerget tõusu. Kolmest pealinnast oli teises kvartalis hinnakasv kõige kiirem Tallinnas, mis oli ligi kaks korda kiirem kui meie lõunanaabritel, samas kui palgakasv kõigis kolmes pealinnas küündis 10 protsendi lähedale. Baltikumi pealinnadest oli teises kvartalis eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, millele järgnes Tallinn ja seejärel Vilnius.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt