• Jaga lugu:

    Reinsalu: Euroopa Prokuratuurile võiks anda volitused piiriüleste rahapesu juhtumite uurimiseks

    Foto: Andras Kralla

    Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis Euroopa Komisjoni volinikule Vera Jourovale pöördumise, milles tegi ettepaneku, et ulatuslike piiriüleste rahapesujuhtumite kriminaalmenetlust juhiks tulevikus riikideüleselt Euroopa Prokuratuur (EPPO).

    „Rahapesu ja finantskuritegevuse suhtes peab Euroopa Liidus valitsema nulltolerants," toonitas justiitsminister pöördumises. Tema sõnul elatuvad seadusevastastest finantsskeemidest kuritegelikud ühendused ja terroriorganisatsioonid. Samuti on finantssektor muutnud Reinsalu sõnul piiride üleseks. "Seetõttu palun, et kaaluksite anda Euroopa Prokuratuurile pädevus juhtida tulevikus piiriüleseid rahapesujuhtumite kriminaalmenetlust,“ kirjutas Reinsalu.
    Pöördumises viitab Reinsalu Lissaboni leppe 86. artiklile, mis justiitsministri hinnangul annab võimaluse volitada Euroopa Prokuratuuri uurima tõsiseid piirideüleseid kuritegusid. Seejuures möönab Reinsalu, et volituste laiendamine võib olla pikk ja aeganõudev protsess, kuid sellegipoolest palub Reinsalu Jouroval kaaluda EPPO ekspertide kaasamist rahvusvaheliste juurdluste juhtimisse.
    Euroopa Liidu rahandusministrid on ettevaatlikud
    Nädala alguses toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel ütles Euroopa Keskpanga asepresident Luis de Guidos, et Euroopa vajab ühtseid rahapesureegleid, mis kehtivad kõigile liikmesriikidele.
    Euroopa rahandusministrid võtsid de Guidosi palvet skepsisega. Näiteks Saksamaa palus muudatusettepanekute kaalumiseks rohkem aega. "Arvame, et reeglite ühtlustamine pole lühikese ajaperioodi jooksul kerge ülesanne, kuid oleme aruteluks avatud," sõnas Saksamaa rahandusministeeriumi esindaja Joerg Kukies.
    Hollandi, Luxembourgi, Eesti ja Soome rahandusministrid ütlesid, et muudatuste kaalumiseks läheb vaja rohkem aega ja jäid keskpanga ettepanekute suhtes pigem skeptiliseks. Ungari on vastu ükskõik millisele ettepanekule, mis vähendaks riikliku suveräänsust rahapesu tõkestamisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.