Indrek Kasela: silotornis revolutsiooni ei tee

Kasela sõnul on PRFoods kümne aastaga kõvasti edasi liikunud. Kalatööstuses tegutsev ettevõte on murdnud end välja piiratud Balti ja ka Skandinaavia turult ega tegele enam madala kasumimarginaaliga tooraine turustamisega. Kui 2004. aastal oli PRFoodsi käive 7 miljoni euro ringis, siis 2018. aastal kasvas see 120 miljoni euro piirile.

„Enne, kui jõudsime 120 miljoni euroni, oli meie käive 2016. aastal umbes 80 miljoni kandis. Selleks, et see piir murda, hakkasime asju tegema täiesti teistmoodi,“ ütles Kasela. Kui ettevõte oleks jäänud mugavustsooni, oleks võinud ettevõte mõne aastaga pankrotti minna, sest piiratud turul madala hinnaga toote turustamine pole praegusel turul enam jätkusuutlik.

Kasela hinnangul oli tegemist hea probleemiga, sest tuli sõltuvust ühest turust vähendada.

Nii vaatas PRFoods, kus makstakse nende valdkonnas kvaliteetse tooraine eest kõige rohkem raha. „Läksime Šotimaale, mis on hinna mõistes maailma number 1 turg. Liitsime sinna enda efektiivsuse ja suurtootmisest saadud oskused,“ kirjeldas Kasela PRFoodsi viimaste aastate eduvalemit.

Sisuliselt tegi PRFoods kalast bränditoote ehk vaatas radikaalselt üle oma tooraine väärtuse. „Me polnud enam tooraine esmased töötlejad, vaid teeme sellega midagi uut,“ toonitas Kasela.

PRFoodsi visiooni toetab olukord maailmaturul. Toiduainetööstuses on kala muude lihatoodete kõrval kordades suurema turuväärtusega. Lisaks vaatavad suured tehnoloogia arendajad üha enam toidu poole, kuna see on tooteklass, mida inimesed tarbivad iga päev ja kõige sagedamini. Nii võimaldab tehnoloogia näiteks tooraine turustajal suhelda otse lõppkliendiga, mis tähendab, et iganenud kaubandusvahendusteenused ja ostujuhid ei kujunda nõudlust, vaid seda teevad tegijad ise.

Veelgi enam – kui vaadata toiduainetööstust laiemalt, siis makromajanduse trendid on iganenud – kuid Kasela sõnul Eestis veel laialt levinud – klassikalise põllumajanduse vastu. Esiteks soovib üha suurem osa keskklassist süüa tervislikumalt ja eelistab seetõttu kala. Teiseks nõuab klassikaline põllumajandus looduselt palju rohkem ega pole seetõttu pikemas perspektiivis jätkusuutlik. „Lihatööstus on poliitiliselt subsideeritud. Kui see riiklik rahastus ära võtta, kasvab meie tooraine hind veelgi,“ sõnas Kasela.

Sestap pani Kasela kõigile põllumajandusettevõtjatele südamele, et nad vaataksid rohkem tulevikku ja teeksid oma plaanid ümber. „Me pole traditsioonilises põllumajanduses pikaajaliselt konkurentsivõimelised, sest noored ei taha seda teha ja tööjõudu lihtsalt ei jagu. Kalatööstuses on palju madalam tööhõive tase,“ sõnas Kasela, kelle sõnul ei müü PRFoods enam kulukomponenti, vaid väärtuskomponenti.

Kasela leidis, et Eesti poliitikud pole hea ettevõtluskeskkonna loomiseks piisavalt vaeva näinud ja pigem on langenud populismi. „Järgmise aasta kõige suurem risk majandusele on sisepoliitiline risk. Seda esimest korda Eesti ajaloos,“ ütles Kasela, viidates eelseisvale kampaaniaperioodile.

Kasela meelest ei peaks kodanikud enam delegeerima poliitikutele vastutust küsimustes, mida saavad ise aktiivselt lahendada. „Oleme palganud põhimõtteliselt hooajalised töötajad tegema pikaajalise vaatega tööd,“ leidis Kasela, kelle arvates pingutavad poliitikud vaid valimistsüklit arvestades.

Kasela rõhutas, et poliitika tegemise mood pole enam sama ja kodanikel on taas võimalus olla ühiskondlike protsesside juhtimisel liider. Tema hinnangul on hea näide aktsiisipoliitika. „See küsimus puudutas meid kõiki ja kui oleksime juba varem aktiivsemalt sekkunud, siis võib-olla poleks tehtud rutakaid otsuseid, mis jõudsid väga kiiresti negatiivsete tulemusteni,“ ütles Kasela.

Tema arvates suudavad ka väga väikesed ühiskonnagrupid panna näiteks sotsiaalmeedias ühiskondlikud muutused käima. Kasela tõi näiteks plastkõrte-vastast liikumist, mille tõttu kadusid plastkõrred pea samal ajal nii Manhattanilt kui ka Kalamaja Telliskivi loomelinnakust. Seda hoolimata sellest, et näiteks McDonalds ütles oma aktsionäridele, et nemad plastkõrtest ei loobu. „Oli vaja ainult ühte klipkonna, kelle ninasõõrmesse oli jäänud kõrs kinni ja see kampaania läks viraalseks,“ tõdes Kasela.

Niisiis on Kasela hinnangul palju mõjusam poliitika tegemise vahend organiseerunud kodanikud, mitte parteid. Tema sõnul toimib küll hääletuspõhine demokraatia, kuid tegelikke muudatusi võib juhtida palju paremini. Sellepärast arvab Kasela, et riigireformi algatus on küll tore, kuid selle läbiviimine on antud vanaisade kätte. „Vanaisad on targad, kuid nad ei tee revolutsiooni,“ ütles Kasela.

Ühiskondlikke muutusi tuleb kavandada ja ellu viia ühiselt, kuid praegu keskendutakse liiga palju vastandumisele. Vastakuti seatakse näiteks idufirmad ja vana tööstus, tööandjad ja töötajad, välistööjõud ja siinsed inimesed. „Ei ole uut ja vana majandust – oleme üks terviklik majandus,“ leidis Kasela.

PRFoodsi juht soovitas Äriplaanil osalenud ettevõtjatel mitte suhelda ennekõike poliitikutega, vaid hoopis rääkida töötajatega ja nii selgitada välja, mis probleemid päriselt inimesi vaevavad. Ühtlasi soovitas Kasela ettevõtjatel kasutada omavaheliseks suhtluseks teisi kanaleid, mitte kohtuda korra kuus valdkondliku liidu või koja juures. „Peame rohkem omavahel suhtlema ja valdkondlikud piirid kaotama,“ oli Kasela kindel.

Ettevõtja hinnangul mõjutavad järgmisel aastal toimuvad valimised neid protsesse kõige rohkem. „See pole enam ainult õigete küsimuste küsimine, vaid peame kindlasti vahetama ka välja kaadrit,“ toonitas Kasela.