Indrek Kasela: silotornis revolutsiooni ei tee

Investor Indrek Kasela sõnul revolutsiooni silotornis ei tee, mistõttu peavad kodanikud tulema kokku ja otsustama kuhu Eesti liigub, mitte delegeerima seda ülesannet hooajalistele poliitikutele  Foto: Raul Mee
Allan Rajavee • 4 oktoober 2018

Kolme aastaga käibe 30 miljoni euro võrra suuremaks kasvatanud PRFoodsi osanik ja juht Indrek Kasela rääkis Äriplaani konverentsil ettevõtjatele, kuidas edaspidi asju teisiti teha. Kasela rõhutas, et me ei peaks enam delegeerima poliitikutele vastutust küsimustes, mida saame ise lahendada.

Kasela sõnul on PRFoods kümne aastaga kõvasti edasi liikunud. Kalatööstuses tegutsev ettevõte on murdnud end välja piiratud Balti ja ka Skandinaavia turult ega tegele enam madala kasumimarginaaliga tooraine turustamisega. Kui 2004. aastal oli PRFoodsi käive 7 miljoni euro ringis, siis 2018. aastal kasvas see 120 miljoni euro piirile.

„Enne, kui jõudsime 120 miljoni euroni, oli meie käive 2016. aastal umbes 80 miljoni kandis. Selleks, et see piir murda, hakkasime asju tegema täiesti teistmoodi,“ ütles Kasela. Kui ettevõte oleks jäänud mugavustsooni, oleks võinud ettevõte mõne aastaga pankrotti minna, sest piiratud turul madala hinnaga toote turustamine pole praegusel turul enam jätkusuutlik.

Kasela hinnangul oli tegemist hea probleemiga, sest tuli sõltuvust ühest turust vähendada.

Indrek Kasela, PRFoodsi juht ja investor

2050. aastaks elab maakeral 9,8 miljardit inimest. Juba 2030. aastal on kala puudujääk 30 miljonit tonni.

Nii vaatas PRFoods, kus makstakse nende valdkonnas kvaliteetse tooraine eest kõige rohkem raha. „Läksime Šotimaale, mis on hinna mõistes maailma number 1 turg. Liitsime sinna enda efektiivsuse ja suurtootmisest saadud oskused,“ kirjeldas Kasela PRFoodsi viimaste aastate eduvalemit.

Sisuliselt tegi PRFoods kalast bränditoote ehk vaatas radikaalselt üle oma tooraine väärtuse. „Me polnud enam tooraine esmased töötlejad, vaid teeme sellega midagi uut,“ toonitas Kasela.

Tulevik on meres

PRFoodsi visiooni toetab olukord maailmaturul. Toiduainetööstuses on kala muude lihatoodete kõrval kordades suurema turuväärtusega. Lisaks vaatavad suured tehnoloogia arendajad üha enam toidu poole, kuna see on tooteklass, mida inimesed tarbivad iga päev ja kõige sagedamini. Nii võimaldab tehnoloogia näiteks tooraine turustajal suhelda otse lõppkliendiga, mis tähendab, et iganenud kaubandusvahendusteenused ja ostujuhid ei kujunda nõudlust, vaid seda teevad tegijad ise.

Indrek Kasela, PRFoodsi juht ja investor

Toiduvalmistamise filosoofia keskmes pole enam lisaväärtus, vaid lugu.

Veelgi enam – kui vaadata toiduainetööstust laiemalt, siis makromajanduse trendid on iganenud – kuid Kasela sõnul Eestis veel laialt levinud – klassikalise põllumajanduse vastu. Esiteks soovib üha suurem osa keskklassist süüa tervislikumalt ja eelistab seetõttu kala. Teiseks nõuab klassikaline põllumajandus looduselt palju rohkem ega pole seetõttu pikemas perspektiivis jätkusuutlik. „Lihatööstus on poliitiliselt subsideeritud. Kui see riiklik rahastus ära võtta, kasvab meie tooraine hind veelgi,“ sõnas Kasela.

Sestap pani Kasela kõigile põllumajandusettevõtjatele südamele, et nad vaataksid rohkem tulevikku ja teeksid oma plaanid ümber. „Me pole traditsioonilises põllumajanduses pikaajaliselt konkurentsivõimelised, sest noored ei taha seda teha ja tööjõudu lihtsalt ei jagu. Kalatööstuses on palju madalam tööhõive tase,“ sõnas Kasela, kelle sõnul ei müü PRFoods enam kulukomponenti, vaid väärtuskomponenti.

Ettevõtja saab tegutseda ainult heas keskkonnas

Kasela leidis, et Eesti poliitikud pole hea ettevõtluskeskkonna loomiseks piisavalt vaeva näinud ja pigem on langenud populismi. „Järgmise aasta kõige suurem risk majandusele on sisepoliitiline risk. Seda esimest korda Eesti ajaloos,“ ütles Kasela, viidates eelseisvale kampaaniaperioodile.

Kasela meelest ei peaks kodanikud enam delegeerima poliitikutele vastutust küsimustes, mida saavad ise aktiivselt lahendada. „Oleme palganud põhimõtteliselt hooajalised töötajad tegema pikaajalise vaatega tööd,“ leidis Kasela, kelle arvates pingutavad poliitikud vaid valimistsüklit arvestades.

Indrek Kasela, PRFoodsi juht ja investor

Kodanike ja juhtidena delegeerisime oma vastutuse inimestele, keda me ise tööle ei palkaks

Kasela rõhutas, et poliitika tegemise mood pole enam sama ja kodanikel on taas võimalus olla ühiskondlike protsesside juhtimisel liider. Tema hinnangul on hea näide aktsiisipoliitika. „See küsimus puudutas meid kõiki ja kui oleksime juba varem aktiivsemalt sekkunud, siis võib-olla poleks tehtud rutakaid otsuseid, mis jõudsid väga kiiresti negatiivsete tulemusteni,“ ütles Kasela.

Tema arvates suudavad ka väga väikesed ühiskonnagrupid panna näiteks sotsiaalmeedias ühiskondlikud muutused käima. Kasela tõi näiteks plastkõrte-vastast liikumist, mille tõttu kadusid plastkõrred pea samal ajal nii Manhattanilt kui ka Kalamaja Telliskivi loomelinnakust. Seda hoolimata sellest, et näiteks McDonalds ütles oma aktsionäridele, et nemad plastkõrtest ei loobu. „Oli vaja ainult ühte klipkonna, kelle ninasõõrmesse oli jäänud kõrs kinni ja see kampaania läks viraalseks,“ tõdes Kasela.

Revolutsiooni silotornis ei tee

Niisiis on Kasela hinnangul palju mõjusam poliitika tegemise vahend organiseerunud kodanikud, mitte parteid. Tema sõnul toimib küll hääletuspõhine demokraatia, kuid tegelikke muudatusi võib juhtida palju paremini. Sellepärast arvab Kasela, et riigireformi algatus on küll tore, kuid selle läbiviimine on antud vanaisade kätte. „Vanaisad on targad, kuid nad ei tee revolutsiooni,“ ütles Kasela.

Indrek Kasela, PRFoods juht ja investor

Riigil tasandil puudub suur, inspireeriv lugu. Ideed on pankrotis. Kuidas lünki täita?

Ühiskondlikke muutusi tuleb kavandada ja ellu viia ühiselt, kuid praegu keskendutakse liiga palju vastandumisele. Vastakuti seatakse näiteks idufirmad ja vana tööstus, tööandjad ja töötajad, välistööjõud ja siinsed inimesed. „Ei ole uut ja vana majandust – oleme üks terviklik majandus,“ leidis Kasela.

PRFoodsi juht soovitas Äriplaanil osalenud ettevõtjatel mitte suhelda ennekõike poliitikutega, vaid hoopis rääkida töötajatega ja nii selgitada välja, mis probleemid päriselt inimesi vaevavad. Ühtlasi soovitas Kasela ettevõtjatel kasutada omavaheliseks suhtluseks teisi kanaleid, mitte kohtuda korra kuus valdkondliku liidu või koja juures. „Peame rohkem omavahel suhtlema ja valdkondlikud piirid kaotama,“ oli Kasela kindel.

Ettevõtja hinnangul mõjutavad järgmisel aastal toimuvad valimised neid protsesse kõige rohkem. „See pole enam ainult õigete küsimuste küsimine, vaid peame kindlasti vahetama ka välja kaadrit,“ toonitas Kasela.

Hetkel kuum