Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtted on hakanud julgemalt laenama
Pakirobotite tootja Cleveroni uue hoone avamineViljandis.Foto: Marko Saarm, Sakala/Scanpix
Ettevõtete võlg hakkas 2018. aasta esimeses pooles kasvama, mis annab märku sellest, et ettevõtete investeeringud on suurenemas, annab teada Eesti Pank.
Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar kirjutab, et teise kvartali lõpuks ulatus ettevõtete võla aastakasv 5%ni.
Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude kasv on ulatunud juba paar aastat ligikaudu 7%ni. Samuti on kasvanud laenamine pangandusvälisest finantssektorist, nagu valdusfirmadelt ning laenuvahendusega tegelevatelt pensioni- ja investeerimisfondidelt, kirjutab Raudsaar. Samas moodustab neilt laenatu pankadega võrreldes ettevõtete võlast oluliselt väiksema osa. Välismaalt laenamine, mis on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik, suurenes teises kvartalis energiasektori ettevõtete suurema laenamise tõttu.
Eesti panga teatel oleneb võla edasine kasv sellest, kui palju ettevõtted investeerivad. Paaril viimasel aastal on ettevõtete võlg püsinud ligikaudu samal tasemel, kuna ettevõtted on investeerinud vähe. Võla kasv võib olla aga märk sellest, et investeeringud teises kvartalis suurenesid või on lähikvartalitel suurenemas. Seda oletust toetab ka see, et lisaks võlakapitalile on ettevõtted mõnevõrra rohkem kaasanud raha ka omakapitali kujul.
Eesti Panga 2018. aasta juuniprognoosi järgi kiireneb võla kasv lähiaastatel veel pisut, 6–7%ni, mis vastab ligikaudu majanduse nominaalkasvule.
Autod ja korterid lähevad hästi kaubaks
Majapidamised ostavad agaralt eluasemeid ja autosid, mistõttu olid nende võlakohustused teise kvartali lõpuks ligikaudu 7% suuremad kui aasta varem, seisab keskpanga ülevaates. Viimaste kuude uute eluasemelaenude väljastamise andmed osutavad samas kasvu mõningasele aeglustumisele. Laenatakse eelkõige pankadest. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt, võetud laenude varem väga hoogne kasv on aeglustunud.
Eesti Pank annab teada, et majapidamiste sissetulekud ja säästud on kasvanud võlakohustustest kiiremini, mis leevendab kiire laenukasvuga seotud riske. Majapidamiste hoiuste maht suurenes aastaga 10%. Veelgi tempokamalt on kasvanud majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja antud laenud. Lisaks on suurenenud ka pensionifondidesse kogutud vara.
Kuigi säästud on kiiresti kasvanud, jääb Eesti majapidamiste finantssäästude ja sissetulekute suhe Euroopa Liidu keskmisele näitajale endiselt alla ja paljudel majapidamistel pole ootamatuteks olukordadeks piisavalt tagavara, resümeerib keskpank.