Äripäev • 19. oktoober 2018
Jaga lugu:
Üks põhjus, mis takistab Eestil teistest riikidest parem olla, on eestlaste nõrk tervis.   Foto: Andres Haabu

SEB: Eesti mahajäämust põhjustab kehv tervis

Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti mahajäämuse üks kõige olulisem põhjus inimeste nõrk tervis, kui jätta kõrvale koduturu väiksus, teatas SEB.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor toob oma nädalakommentaaris välja, et sünnihetkel ootab keskmist eestlast võrreldes paljude teiste riikidega ees liialt vähe tervena elada jäänud aastaid. Euroopa Liidu riikide järjestuses oli Eesti meeste oodatav tervena elatud aastate arv Läti järel väikseim – vaid 54 aastat. Rootsis on see aeg pea 20 aastat pikem. Kehva tervise majanduslikke tagajärgi ilmestab suur töövõimetute inimeste hulk, kes jõukohase töökoha puudumise tõttu on sunnitud virelema vaesuses.

Teine näitaja, mis Eestit konkurentsivõime paremusjärjestuses allapoole tõmbab, on Nestori sõnul infrastruktuuri kvaliteet. Osaliselt hõlmab see "pehmeid" arvamusi küsitlusuuringust, kuid ka üheselt mõõdetavaid ja vägagi valusaid näitajaid, näiteks kasin otselennuühenduste arv. "Kesise hinnangu pälvib ka Eesti finantssüsteem, mida muuhulgas selgitab pea olematu kapitaliturg," selgitas Nestor.

Eesti on ikkagi edukas

Kriitikale vaatamata leiab Nestor, et Eestil ei ole aastate jooksul olnud põhjust oma positsiooni konkurentsivõime edetabelis häbeneda. Mullu paiknesime me näiteks 29., aasta varem 30. kohal.

"Ka nüüdne langus 32. kohale maalib meist vähemalt Kesk- ja Ida-Euroopa maade seas pigem eduka riigi pildi," leidis Nestor. Ainsana sarnase taustaga riigina edestab meid Tšehhi, kes viimatises edetabelis paigutus 29. kohal. Läti ja Leedu on Eestist kümmekond kohta tagapool, vastavalt 42. ja 40. kohal.

"Mõistagi tuleb konkurentsivõime mõiste tõlgendamisel säilitada avatud meel – näiteks edestab Eestit ühe kohaga Itaalia, kelle majanduskeskkond on meist dimensionaalselt erinev," ütles SEB majandusanalüütik. Tema sõnul on sellisel edetabelil, nagu igal sellisel ülesandepüstitusel, hulk sisulisi ja metodoloogilisi probleeme, kuid selle peale vaid õlgu kehitada oleks rumalamgi.

Konkurentsivõime raporti põhjal on Eesti peamised tugevused võrreldes teiste riikidega laialdane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine ning oskuslik tööjõud.

Edetabelis annab Eestile hea positsiooni suur koolis veedetud aastate arv ja täiskasvanud elanikkonna tugevad digitaalsed oskused. "Võib muidugi vaielda, kas haridust mõõdab kvaliteet või kvantiteet, kuid uuringud kipuvad kinnitama haridussüsteemis veedetud aja tugevat korrelatsiooni teiste inimese edukust mõõtvate näitajate, sh palgaga," leidis Nestor.

Mis puudutab digitaalseid oskuseid, siis analüütiku sõnul kasutab konkurentsivõime raport selle hindamisel küsitlusuuringu tulemusi. "Samas on täiskasvanud elanikkonna häid probleemilahendusoskuseid kinnitanud ka objektiivsematel alustel seisvad uuringud, millest tuntuim on OECD korraldatav täiskasvanute oskuste uuring PIAAC," selgitas ta.

Raskused tööjõuga

Konkurentsivõime edetabelis kõrgema koha saavutamiseks on Nestori hinnangul võimalik kohe ära teha mitu asja, olgu need siis rohkemate lennuühenduste loomine või mõne ettevõtte Tallinna börsile viimine. Kuid nende kõrval peab ta olulisemaks tööjõudu.

"Töökäte puudus ja kiiresti kasvavad tööjõukulud ähvardavad nii mõnegi meid seni toitnud ettevõtte saata paremaid jahimaid otsima," leidis Nestor. Tema sõnul paistavad järsud muutused demograafias silma juba praegu, eriti teravalt teenindussektoris, kus värvata tuleb pea poole väiksema hulga noorte seast kui veel mõni aasta tagasi.

Töötajate arvu kõrval peab Nestor vähemalt sama oluliseks inimeste oskusi ja võimekust. Erinevad rahvusvahelised võrdlused kinnitavad, et Eesti ei pea selle pärast häbenema. "Arvestades ülinappi rahvaarvu, ei saa me leppida lihtsalt hea positsiooniga, vaid peaksime suutma olla tipud," leidis analüütik. Tema sõnul on PISA uuring kinnitanud Eesti põhihariduse kvaliteeti, ent samas liigas ei konkureeri me kahjuks kõrghariduse poolest. "Olukorras, kus kogu arenenud maailm võitleb helgete peade pärast, võiks üks tugev rahvusvaheline kõrgkool olla kasuks mitte vaid meile endale, vaid aidata siia meelitada välismaalasi, kelle saabumist tervitaks isegi kõige skeptilisem rahvuskonservatiiv."

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum