Äripäev • 26. oktoober 2018
Jaga lugu:
Metsanduse värske arengukava toob välja tähtsamad probleemid, mis vajavad tähelepanu.  Foto: Julia-Maria Linna

12 probleemi Eesti metsanduses

Keskkonnaministeerium tutvustas täna metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava, milles tuuakse esile Eesti metsanduse 12 tähtsamat probleemi.

Arengukavas välja valitud probleemid annavad fookuse koostatavale metsanduse arengukavale.

Eesti metsanduse rahanduslikke ja majanduslikke meetmeid puudutavate probleemidena toodi välja kolm punkti: metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ega õiglane; piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad; piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele ja kohalikule omavalitsusele pole sageli piisav või puudub üldse.

Arengukavas nimetati neljanda ja viienda probleemina kaks asja, mis puudutavad Eesti metsaressursse ja nende panuse säilitamist globaalsesse süsinikuringesse.

Esiteks metsamajanduse ja maakasutuse mõju Eesti metsade süsinikuvarudele vajab selgitamist, mille eesmärk on metsade süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime suurendamine teadmispõhise majandamisega.

Teiseks see, et raiemaht on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada metsade teisi ökoloogilisi funktsioone. Viimase probleemi olemuse/sõnastuse puhul ei suutnud töörühm jõuda konsensuslik otsuseni.

Kuuendana probleemina toodi välja metsade tootlike (puiduliste ja mittepuiduliste) funktsioonide säilitamise ja ergutamisega seotud probleemina see, et metsandusega seotud taristute (teede) korrashoid ja areng pole piisavalt tagatud.

Seitsmenda nimetati metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, kaitsmise ja asjakohase parandamisega seotud probleem, mis on erametsade puuliigilise koosseisu muutumine majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas.

Kaheksand ja üheksanda punktina toodi esile teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamisega seotud probleemid.

Esiteks, et metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis.

Teiseks ei ole riigil pikaajalist terviklikku plaani majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele. Arengukavas on selgitatud, et Eesti metsamajandusel ei ole pikaajalist visiooni ning metsamajanduse stsenaariume pole koostatud koos mõju hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele. Samuti ei ole riigil pikaajalist plaani majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta.

Kümnendaks probleemiks märgiti arengukavas füüsilisest isikust erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanikud) arvu ja nende omandis oleva metsamaa jätkuvat vähenemist ning juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi firmametsaomanikud) metsamaa pindala intensiivset suurenemist.

Üheteistkümnenda murekohana nimetati loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri traditsioonide ebapiisav õpetamine koolides.

Viimase ehk kaheteistkümnenda tähtsaima asjana toodi välja see, et looduslikud pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kultuuris rohkem inimesi, kui neid tõlgendataks metsa ja tervise omavaheliste suhete aspektist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum