Äripäev • 26. oktoober 2018 • 2 min
Jaga lugu:
Uue elamurajooni ehitamine Koplisse.  Foto: Andras Kralla

Nestor: ehitussektor aeglustub

Märgid näitavad, et senine hoogne ehitustempo on aeglustumas, kirjutab SEB analüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.

Õnneks ei ole seekordne ehitusbuum toonud kaasa suuri moonutusi tööturul, mis lubab majandusel uute oludega paremini kohaneda, jätkab majandusanalüütik.

Nestor kirjutab, et ehitussektoris toimuv on olnud kuum teema juba mõnda aega. SKP statistika põhjal on just ehitus olnud viimastel kvartalitel peamine majanduskasvu vedaja. Kõrge nõudluse tulemusena on ehitusmaht kerkinud kõrgemale isegi 2007. aasta tasemest. „Kas ehituse kasvanud tähtsuse üle rõõmustada või kurvastada?“ küsis Nestor ja leiba. Et paanikaks ei ole põhjust kindlasti. Ehitusmahu suurenemise taga on hulk täiesti objektiivseid tegureid.

Nestor märgib, et süngeid tulevikuhoiatusi kinnisvaraturu tuleviku kohta on meedias olnud juba mitu ja tundub ebatõenäolisena, et praegust ehitusmahtu ka edaspidi suudetakse hoida. Eelmisel nädalal avaldatud statistika väljastatud ehituslubade kohta näitab, et aastataguse ajaga võrreldes on ehituslubade arv languses juba kolmandat kvartalit järjest. 2017. aastaga võrreldes on tänavu antud ehituslubasid välja eluruumide rajamiseks 13% vähem, mitteeluruumide puhul ulatub langus lausa 23%ni. Ettevaates langeb see arv pigem veelgi, leiab Nestor.

Kundesid ei tule enam juurde

„Ettevõtete kindlustundenäitajad on mullusega võrreldes halvenenud ja igapäevaste uudiste taustal majandustsükli peatsest pöördumisest ei ole näha erilist indu raha betooni valada“ kirjutab Nestor. Elukondliku kinnisvara poolel määrab nõudluse ära nii majanduskeskkond kui ka demograafia. Kuigi Eesti tööhõive ja palgakasv on endiselt väga kõrged, siis potentsiaalsete koduostjate arv on oma maksimumi juba saavutanud.

Huvi kodulaenu võtmise vastu jõuab kõrgpunkti vahetult enne 30. eluaasta täitumist ja kinnisvaraturul ongi viimastel aegadel domineerinud nn lauva revolutsiooni põlvkond. Kui 1980ndate lõpus sündis aastas 25 000 last, siis iseseisvunud Eestis langes sündide arv järsult aga vaid 13 000 sünnini aastas. Suur muutus demograafias ei jää kinnisvaraturul tundmata, prognoosib Nestor.

Õnneks on Eesti majandus Nestori sõnul palju kindlamatel jalgadel kui aastal 2008 ja ehitustempo aeglustumine üksi ei tohiks majanduskasvu jaoks traagiliseks saada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt