Swedbank: valitsus kulutab rohkem, kui majandus lisab väärtust

Järgmise aastal jagab riik oma eelarvega laiali 11,3 miljardit eurot, mida on tänavusest 7% rohkem. Mertsina tõi aga võrdluse 11 aasta taguse majanduslanguse eelse tipuga, 2008. aastaga – järgmise aasta eelarve on lausa 84% suurem.

"Vahepeal on hinnad kasvanud, aga isegi inflatsiooniga kohandatuna on järgmise aasta eelarve ligikaudu 58% suurem. Tundub päris korraliku kasvuna. Võrdluseks – Eesti majandus kasvab samal ajal umbes 64% jooksev- ja 21% püsivhindades. Seega on riigi jaotatav raha kasvanud kiiremini kui majanduses juurdeloodud väärtus," selgitas Mertsina.

Ökonomist toob välja, et järgmiseks aastaks tõuseb valitsussektori kulude osakaal meie SKP suhtes ligikaudu 42%ni, mis on taasiseseisvunud Eesti kõrgeim tase (kui välja jätta erakorraline 2009. aasta, mil SKP vähenes kiiremini, kui valitsussektori jaotatav raha). Rahandusministeeriumi viimase majandusprognoosi järgi hakkab see number aga pärast 2019. aastat uuesti alanema.

Euroopa Liidu võrdluses on aga Eesti riigieelarvega laiali jaotatav raha Mertsina sõnul võrdlemisi tagasihoidlik. Kui näiteks möödunud aastal oli Eestis valitsussektori kulude osakaal SKP suhtes 40%, siis ELi keskmine oli 46% ning Soomes isegi 54%. Eestist väiksem osakaal oli vaid üheksas riigis – peamiselt endistes idabloki riikides.

"Väiksemate valitsussektori kuludega riikides on üldjuhul ka väiksem maksukoormus. Eesti on oma 34% lähedase maksukoormusega SKP suhtes samuti pigem ELi nimekirja tagumises otsas," selgitas ökonomist. Ta toob välja, et parema elatustasemega riikides jagatakse rohkem riigi raha ümber ning seda finantseeritakse suurema maksukoormusega. Kehvema elatustasemega riikide juures on seos vastupidine. "Siin on küll mitu erandit, kuid seos on piisavalt tugev," ütles Mertsina.

Mertsina esitab küsimuse, kas Eesti peaks suurendama üldist maksukoormust – selleks, et rohkem riigieelarve kulutusi suurendada. Rahandusministeerium prognoosib eesolevatel aastatel aga hoopis maksukoormuse vähenemist.

"Teame, et vanemate inimeste osakaal ning ülalpeetavate määr suurenevad murettekitavalt kiiresti. See omakorda tähendab aga vajadust suuremate sotsiaal- ja tervishoiukulude järele. Juba järgmise aasta eelarves moodustavad need 47%. Ainuüksi vanaduspensionile kulub 1,6 miljardit eurot ehk 15% riigieelarvest. Riik plaanibki ettenägelikult juba lähiaastatel sotsiaal- ja tervishoiukulude osakaalu riigieelarves suurendada – 2022. aastaks kuni pooleni riigieelarve mahust," ütles Mertsina.

Swedbanki peaökonomist tuletab meelde, et elanikkonna vananemisest ja ülalpeetavate määra kasvust tingitud sotsiaal- ja tervishoiukulud suurenevad pikemas vaates kiirenevas tempos.

"Kui arvestada seda, et nii maksukoormus kui ka riigi laiali jaotatav raha vähenevad majanduse mahu suhtes, siis tähendab sotsiaal- ja tervishoiukulude osakaalu kasv seda, et muudes valdkondades tuleb tugevamini kulusid kärpida, mis võib ka nende arendamist piirata," leiab ta.

Samas oodatakse Mertsina sõnul riigilt rohkem ja kvaliteetsemaid avalikke teenuseid – näiteks suuremaid kulusid riigikaitsesse, haridusse, teadus-ja arendustegevusse jne. See muudab tema sõnul ühest küljest tasakaalus või ülejäägis eelarve koostamise raskemaks ning ka järgmiste riigieelarvete koostamise ja arutelud riigikogus veelgi pingelisemaks.

"Juba lähitulevikus erinevate valdkondade finantseerimise juures tuleks arvestada seda, et suur osa – ligikaudu 80% – riigieelarvest on paika pandud seaduste ja varem kokkulepitud kuludega. See piirab eelarvesse täiendavate kulude lisamist," selgitas majandusekspert.

Mertsina leiab, et Eesti üks võimalus on suurendada oluliselt tootlikkust, mis kiirendaks majanduskasvu.

"Tootlikkuse suurendamisest on aga kergem kirjutada ja rääkida, kui seda tegelikult teha. See eeldab tugevat arendustööd, konkurentsivõime parandamist, piisavat nõudlust ja mõistagi ettevõtluseks soodsaid tingimusi," leidis ta.