Jaanus Vogelberg • 30. oktoober 2018
Jaga lugu:

Nafta hinnatõus andis Eesti Energiale hoogu

Eesti Energia juht Hando Sutter.  Foto: Andras Kralla

Elektri ja nafta tõusnud hind vedas Eesti Energia müügikäibe kolmandas kvartalis pea 200 miljoni euroni.

"Eelmise aastaga võrreldes kasvasid meie kõikide põhitoodete müügikogused. Elektri ja vedelkütuste kõrgem müügitulu tulenes nii suurematest müügikogustest kui ka kasvanud turuhindadest," märkis Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila. Tema sõnul oli Eesti Energial viimati nii tugev kolmas kvartal 2013. aastal, seejuures oli aga toona elektri hind kõrgem.

Langes vaid võrguteenuse müügitulu ja seegi marginaalselt. "Võrguteenuse tariifi 9protsendilise langetamise mõju kompenseeris suures osas kasvanud müügimaht. Muude toodete müügitulu kasvas peamiselt põlevkivi müügi suurema tulu tõttu. Soojad ilmad tõid kaasa soojus- ja gaasienergia müügitulu kahanemise," märkis ta ettevõtte pressiteates. Sooja tootis Eesti Energia kolmandas kvartalis lausa veerandi võrra vähem, kui mullu.

Kolmanda kvartali müügitulu oli kokku 199,7 miljonit eurot, mis on 26,7% rohkem kui 2017. aastal. Kulumieelne ärikasum EBITDA oli 58,4 miljonit eurot, kasvades aastaga 8,1%. Puhaskasum oli 10,9 miljonit eurot.

Mure venelaste pärast

Sutter kurtis pressikonverentsil, et Vene elekter pakub riigifirmale nii-öelda kõlvatut konkurentsi. Põhjuseks süsinikuleke ehk fakt, et Venemaa ei ole toodetavale elektrile kehtestanud süsinikumaksu, mis muudab selle odavaks. "Natuke nagu Läti alkoralli, lahendame Eesti probleemi aga unustame, et piiri taga on konkurents olemas,“ tõi Eesti Energia juht Hando Sutter paralleeli.

Nii on elektriimport Venemaalt tublisti suurenenud. Probleemist räägiti juba 2011. aastal, kui ERR kirjutas võimalusest suurendada Venemaalt imporditava elektri ülekandetasusid. Selline samm poleks aga tulemuslik, kui meie elektrivõrguga seotud naaberriigid ei käituks samamoodi.

Eesti on endiselt elektrit eksportiv maa

Eesti Energia elektritoodang oli kolmandas kvartalis 2182 gigavatt-tundi, mis ületas Eesti tarbimist 377 gigavatt-tunni võrra. Kokku toodeti Eestis 2538 gigavatt-tundi elektrit, mis oli 733 gigavatt-tundi enam kui tarbimine. Eesti kogutoodangust moodustas Eesti Energia elektritoodang 86%.

"Elektrienergiat tootsime 3,8% rohkem kui aasta tagasi. Seda soosis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kõrgem turuhind. Taastuvenergiat tootsime 77,3 gigavatt-tundi, sellest Enefit Greenis 64,4 gigavatt-tundi. Möödunud aastaga võrreldes kasvas Enefit Greeni tootmismaht 12% võrra," loetles Avila.

Suurima osa taastuvenergia toodangust andsid tuulepargid, mis tootsid tänu soodsatele tuuleoludele 47,7 gigavatt-tundi elektrit ehk 18% enam kui aasta varem. Samuti toodeti kolmandas kvartalis Auveres biomassist 9 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Elektrilevi ootab ees uus tariifilangetus

Võrguteenuse müügitulu langes eelmise aastaga võrreldes 0,8% võrra, müügimaht kasvas aga 1,3%. Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus oli tulenevalt tuulisematest ilmastikuoludest 12,4 minutit enam kui aasta tagasi ehk 52,6 minutit.

Avila sõnul aitab elektrikatkestusi vähendada paljasjuhtmete asendamine ilmastikukindlate kaablitega ning kolmanda kvartali lõpus oli ilmastikukindla võrgu osakaal Elektrilevi madalpingevõrgus 87% ja keskpingevõrgus 38%.

„Lõppenud perioodil saime tuua ka klientidele hea uudise – konkurentsiamet kiitis heaks Elektrilevi taotluse vähendada uuest aastast võrgutasu keskmiselt 8 protsenti. See on lisa möödunud aastal kahe hinnamuutuse tulemusel toimunud 9protsendilisele hinnalangusele,“ märkis Avila, täpsustades, et võrgutasu langetamisel on oluline roll klientidel, kes on loobunud mittevajalikust võimsusest ja võimaldanud seeläbi Elektrilevil tegevuskulusid kokku hoida.

Õlimüük kasvas pea poole võrra

Vedelkütuseid tootis Eesti Energia võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 45,6% rohkem, kokku 103 600 tonni. „Tootmismaht kasvas tänu õlitehaste paremale töökindlusele ja Enefit280 lühemale hooldusremondile. Õlitootmises oli tegemist läbi aegade ühe edukama kvartaliga,“ räägib Avila.

Hando Sutter märkis, et kütteõli hind liigub nafta hinnaga samas taktis. "Eestis tasub põlevkivist kütuseid toota ja maailmaturul müüa,“ leidis ta.

Vedelkütuseid müüdi 79 500 tonni ja müügitulu teeniti 20,7 miljonit eurot. Vedelkütuste müügitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 35,5%. Avila sõnul kasvas müügimaht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 9,3%.

Kolmandas kvartalis investeeris Eesti Energia kokku 65 miljonit eurot, millest kolmandiku moodustas Auvere elektrijaama viimane makse. Viimane peaks Hando Sutteri sõnul nüüd eestlasi teenindama vähemalt kaks inimpõlve. Investeeringu kasumlikkust saab hinnata veidi varem – ehk kümne aasta pärast.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum