Aivar Hundimägi • Birjo Must • 31. oktoober 2018 • 2 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

60% on kasusaajad esitanud, sanktsioonid tulevad uuel aastal

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juristi Taivo Põrki sõnul peavad uueks aastaks tegelise kasusaajate andmed kindlasti esitatud olema.  Foto: Liis Treimann

Ligi 60% juriidilistest isikutest on oma tegelike kasusaajate andmed tänaseks äriregistrile esitanud. Sanktsioone hakatakse rakendama uuest aastast, rääkis rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Eile kukkus tegelike kasusaajate andmete äriregistrile esitamise tähtaeg. Põrki kinnitusel on nende esitamise kohustus umbes 200 000 juriidilisel isikul, kellest umbes 60% on seda teinud.

„Kes veel ei ole jõudnud esitada, neid ergutame igal juhul seda tegema. Alates uuest aastast on võimalik rakendada ka sanktsioone, kui andmed on esitamata. See protsess ei saa küll olema kindlasti automaatne, aga kõigil tasub see oma südame rahuloluks ära teha,“ rääkis Põrk.

Olgu öeldud, et seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (praegu kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

Segadust jagub siiani

Põrki sõnul on ametnike telefon siiani punane ja inimestel on andmete esitamise kohta erinevaid küsimusi. „Mõistagi on tekitanud segadust see, miks neid andmeid peab esitama. Lisaks küsitakse, kas tõesti peavad neid esitama ka olulise majandustegevuseta mittetulundusühingud. Ning ka keerulisemad juhtumid, näiteks fondid või keerulisemate korporatiivsete struktuuridega firmad,“ rääkis ta.

Mis siis on selle nõude eesmärk? „Eesmärk on laiemalt võttes see, et kõik ettevõtjad, kes sõlmivad ärilisi suhteid, saaksid kontrollida, kes on need isikud, kes seisavad nende juriidiliste kehade taga, kellega nad suhteid sõlmivad. Olgu need ettevõtjad siis pangad või kindlustusseltsid või ükskõik, kes oma igapäevases majandustegevuses,“ põhjendas Põrk.

Põrki sõnul on paljud andmed juba praegu äriregistrist kättesaadavad. Näiteks kui osaühingul on üks juhatuse liige ja osanik. „Kuid olukorras, kus osanikud liiguvad Eestist välja, pole see enam nähtav. Ega ka mittetulundusühingute puhul, mille saavad asutada näiteks Läti või Iraani ettevõtted siin ühiselt,“ märkis ta.

Muudatused tuleb teha 30 päeva jooksul

Kui mul tegelik kasusaaja muutub, siis kas pean andma teada? Põrki kinnitusel on ettevõtte juhatusel kohustus hoida neid andmeid äriregistris ajakohasena ehk kanda sisse 30 päeva jooksul pärast muutust. Kui muudatusi pole toimunud, siis kinnitatakse see majandusaasta aruande esitamise käigus üle.

Põrki sõnul on Registrite ja Infosüsteemide Keskus üritanud hoida andmete esitamise vormi võimalikult lihtsana ja teadaolevad andmed on eeltäidetuna olemas. Vaid ühe klikiga saab need kinnitada, lausus Põrk.

Kuula täispikka intervjuud Taivo Põrkiga alates 50:30:

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt