• Teaduspargi 8 Starship'i kontorisFoto: Eiko Kink
    Jaga lugu:

    Ahti Heinla: Eesti paistab maailma idumaastikul silma

    Eesti idumaastiku üks peamisi eksperte ning Starshipi tegevjuht Ahti Heinla tõdes, et IKEA panus Eesti nutiaedade tootjasse Click & Growsse näitab Eesti idumaastiku atraktiivsust ja liigirikkust. Võib arvata, et tulevikus paistavad Eesti iduettevõtted aina enam silma.

    Järgneb intervjuu Ahti Heinlaga, mida saab täispikkuses kuulata Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
    Sellel aastal on tulnud erinevaid uudiseid, kuidas Eesti idufirmad on raha kaasanud. Mida see näitab või mida see meile tähendab?
    Eks ta näitab seda, et Eesti idufirmad on hästi arenenud ka ülemaailmses võrdluses. Kui kokku liita, mitu miljonit on Eesti idufirmad raha kaasanud ja Eestisse toonud, siis sellel aastal see juba kas on ületanud või kohe ületab 300 miljonit. Sellega liigub Eesti tegelikult kohe-kohe maailma number üks maaks, kui võrrelda, kui palju eri maade idufirmad kaasavad raha iga elaniku kohta.
    Traditsiooniliselt on Ameerika Ühendriigid ja Iisrael olnud need, kes hoiavad juhtkohti ja see on püsinud juba viimased kümme-kakskümmend aastat nii.
    Mis see tähendab meile, kui me esikoha saame?
    Ma arvan, et mujal maailmas hakatakse seda rohkem märkama. Ja sellisel väikesel maal nagu Eesti, on kogu aeg olnud probleem, kui tõsiselt suured maad meid võtavad. Suurte maade inimesed, kellest kahjuks teatud määral sõltub meie äride edu, suhtuvad meisse skeptiliselt või vaatavad, et ah, mis see Eesti ikka on.
    Kui Eesti jõuab esikohale, siis ma arvan, et seda hakatakse veel rohkem märkama. Juba praegu on tegelikult näha, et Eesti kaubamärk idufirmade maailmas on juba muutunud päris kõvaks.
    Kui paljud meie enda nii-öelda teise põlvkonna ettevõtjatest või traditsiooniliste äridega edu saavutanutest investeerivad idufirmadesse? Kas siin on ka mingit trendi, et seal on kasv ja tullakse ka?
    Ma arvan, et suhteliselt vähe võrreldes sellega, mis toimub mujal maailmas. Pragu liitus Click & Grow' omanike ringiga IKEA, mis on ju väga traditsiooniline äri olnud. Taxifysse ja ka Starshipi on investeerinud Daimler, mis on samuti ülitraditsiooniline äri.
    Nad investeerivad sellepärast, et neil on palju vaba raha. Nad on kogunud endale väga suure brändi, nad on väga populaarsed, aga näevad, et nad on ohustatud uute tehnoloogiate poolt ja muutunud peaaegu vältimatutel põhjustel aeglasemaks ja mitte nii innovaatiliseks. Nad näevad, et on suur oht, et tehnoloogia arenguga võetakse nende äri järsku neil käest ära.
    Kas siin ei teki seda ohtu, et nad tulevad ja muudavad meie idufirmad aeglaseks ja uimaseks, vähem riskialtiks?
    Seda tegelikult ma ei usu, sest kui vaadata, kuidas Daimler toimetab, siis kui Daimler Starshipi investeeris, ei tähendanud see Starshipile mitte mingisugust aeglustumist, see ei tähenda absoluutselt seda, et me Starshipis peaksime järgima suure korporatsiooni bürokraatlikke reegleid või midagi.
    Paljud nendest firmadest, kes investeeringuid teevad, saavad aru, et idufirmas on võimalus. Idufirmadesse investeerimine on omaette oskus ja omaette kogemus. Selline firma nagu Daimler teab, mis on idufirma, neil on pädev meeskond ja nad teavad, kuidas seda idufirmat mitte ära solkida.
    Võib-olla me natuke laseme pimestada ennast, tekibki mulje, et muudkui paned raha sisse ja võtad mõne aja pärast kõvasti-kõvasti välja?
    Eks ta niimoodi ole, vaatame näiteks spordivõistlusi, seal on ka samamoodi. Samamoodi nagu Eesti idufirmad hakkavad vaikselt oma investeeringute ulatuses per capita maailma number üheks muutuma, siis samamoodi me näeme, kuidas Ott Tänak on vaikselt mõtlema hakanud sellele, et äkki saaks sellel aastal maailmameistriks. Aga samas kõik saavad aru, et see ei tähenda, et ma hüppan ralliautosse ja kohe saan number üheks. On väga palju neid, kes on tahtnud olla Ott Tänak, aga ei ole selleks saanud. Ja idufirmadega on sama lugu. Kui nüüd siin praegu vaadata, et Click & Grow kaasas 11 miljonit dollarit, siis see on väga selge edu märk. Raha on juba üks väga oluline märk, olles suur samm edasi sellest, kui keegi ütleb, et tal on lihtsalt paberi peal toode olemas.
    Kas me võime rääkida, et on mingi buum, mis toob kaasa riskid?
    Kindlasti majandus on tsükliline ja idufirmadesse investeerimine on samuti natukene tsükliline: vahepeal tekib eufooria ja see toimib, siis tekib eufooria, mis ei ole tegelikult emotsionaalselt põhjendatud. Siis toimub jälle mingi pettumus ja kukutakse mingisse sügavasse orgu, mis jällegi ei ole ratsionaalselt põhjendatud. Tõde on seal kuskil vahepeal, aga ma arvan, et see ei muuda üldpilti.
    Kui selline rahasüst tuleb idufirmasse, siis kas see põhimõttelist tähendab mingit kasvukiirendust või uusi turge?
    Idufirmades läheb suurem osa rahast inimeste palkadeks. Reaalselt tähendab see seda, et sa saad suurendada oma tiimi, saad palgata endale paremaid inimesi, maksta neile rohkem. Idufirmades, kellel on olemas mingisugune toode või idee, milles nad on veendunud, on vaja jällegi rohkem tööd, rohkem inimesi, kui sul seda investeeringut ei ole, siis ühel hetkel sul pangaseis jookseb nulli ja, ja sa pead panema pillid kotti, sest sul ei ole midagi muud teha.
    Kiiresti kasvav idufirma on kogu aeg kahjumis. Inimestel kulub alati aega, et muuta oma harjumusi, saada aru, et see toode on see, mida tegelikult võiks kasutada. Nad (Click & Grow – toim) peavad oma toodet arendama veel perfektsuseni, tegema uusi tooteid, selleks kõigeks kulub aga raha ja see 11 miljonit annab neile võimaluse seda teha.
    Kui palju Eesti tarbijad, ükskõik, kas nad on siis äriettevõtted või eraisikud, on valmis idufirmade pakutavaid teenuseid tarbima? On meie tarbijad innovaatilised või on teistel turgudel innovaatilisemad?
    Ma arvan, et suhteliselt sama nagu igal pool mujalgi maailmas: kui inimesed näevad, et toode või teenus on huvitav, siis nad kasutavad seda. On näiteid, kus Eesti inimesed on olnud aeglasemad mingisugust uut asja kasutusele võtma. Ja on ka näiteid, kus Eesti inimesed on olnud kiiremad kui kuskil mujal maailmas mingisugust uut asja kasutusele võtma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Populaarne äpp tegi aasta viletsaima börsidebüüdi
Robinhoodi kauplemisäpi kauaoodatud börsidebüüt osutus tänavuseks viletsaimaks: firma tegi IPO pakkumisvahemiku alumises servas ja sellegipoolest nägi avapäeval aktsia väärtuse suurt langust.
Robinhoodi kauplemisäpi kauaoodatud börsidebüüt osutus tänavuseks viletsaimaks: firma tegi IPO pakkumisvahemiku alumises servas ja sellegipoolest nägi avapäeval aktsia väärtuse suurt langust.
Raadiohommikus: Irina Embrich võitudest, Otto Pukk 637% tõusust ning Roman Zaštšerinski koroonapassist
Äripäeva hommikuprogramm kõneleb reedel suurtest võitjatest, aga ka koroonakriisist ja koroonapassist.
Äripäeva hommikuprogramm kõneleb reedel suurtest võitjatest, aga ka koroonakriisist ja koroonapassist.
Peagi ilmselt koroonapassita restorani, teatrisse või juuksuri juurde ei pääse
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.