Fanvestory eesmärk on toetada muusikuid. Varem investeerimisplatvormina reklaamitud keskkonnast on nüüdseks saanud midagi hooandja taolist. Esimene lugu, milles investorid osaluse osta said, oli Tanel Padari laul "Parem veelgi".Foto: Andres Haabu
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muusikabörs muutus peaaegu hooandjaks
Umbes poolteist aastat tagasi välja tulnud laulubörs Fanvestory on oma fookust muutnud, kaugenedes investeerimiskeskkonnast ning muutudes sisuliselt hooandjaks.
Tõsi, muusikabörsi üks asutaja Juko-Mart Kõlar Fanvestoryt hooandjaga siiski võrrelda ei taha. Kui investor panustab laulu mõnikümmend eurot, saab ta hooandjale omaselt ka fänninänni, ent siiski omandab ka osaluse laulus ehk saab autoritasu.
Kui praegu on Fanvestoryl selle kodulehe andmeil kokku 1731 investorit, siis Kõlari sõnul on aktiivseid investoreid umbes tuhatkond. Toetust koguvatele projektidele on õla alla pannud reeglina sadakond kuni kolmsada toetajat.
Viiendik rahast tagasi
Kõlari sõnul on esimesed väljamaksed investoritele juba tehtud ning reeglina on väljamakse suurus 20–40% investeeritud summast.
Investor Madis Müür, kes panustas Fanvestory tekkides Tanel Padari loosse "Parem veelgi" 50 eurot, oli reedese seisuga saanud oma Fanvestory rahakotti 20 eurot. "Äkki jõuab isegi kunagi plussi," ütles Müür, kes esialgu küll rohkem raha Fanvestorysse panustada ei soovi. Müür oli oma investeeringuga siiski rahul, arvestades, et Padari nimetatud lugu on videoportaalis YouTube kuulatud 1,8 miljonit korda.
Müür naljatas, et mõni kuu tagasi küsis ta Fanvestory kohta ka Tanel Padarilt, kes 50eurose rahakotist peaaegu välja tõmbas. Kuivõrd aga tegu oli naljaga, jäi tehing katki. Müür hindas, et Padar ise näib Fanvestorysse uskuvat.
Hoopis kriitilisem oli Gregor Sibold, kes kirjutas portaalis Geenius, et panustas Ott Leplandi laulu 30 eurot ja on tagasi saanud 7,5 eurot. "Arvestades, et Leplandi puhul võib osalus tulu teenida 10 aastat, peaksin praeguseni teenitud tulu põhjal kokku teenima 72 eurot. Teoorias peaksin kahekordistama investeeringu, kahjuks mängitakse superhitte, millesse raha panin, iga kuuga üha vähem," arvutas Sibold.
Rikastuda pole lootust
Kõlar märkis, et tegelikult ei saagi Fanvestorysse raha paigutamist võtta kui suurt investeeringut, mis kindlustaks pensionipõlve. "Kinnisvara ja 10 eurot laulu pole võrreldavad," ütles Kõlar. Ta ei täpsustanud, mis oli suurim summa, mis laulubörsi ühele investorile välja on makstud, öeldes vaid, et iga laulu puhul on ära määratletud, kui palju sinna raha saab suunata.
Kuivõrd võimsaid tootlusi pole loota ning seda on Kõlari sõnul investorile ka vale lubada, on Fanvestory tasapisi hakanud oma fookust muutma ning sarnaneb nüüd mõneti hooandjaga. "Viimase 5–7 projektiga oleme teinud paketi ehk inimene ainult ei investeeri, vaid saab reaalselt ka mingisuguse asja. Oleme tahtnud kaugeneda investeerimissõnavarast. Me ei saa võtta vastutust, et mingi lugu hakkab tohutult lendama. Selleks, et mitte tekitada tunnet, et ei teeni midagi, oleme lisanud paketi," selgitas Kõlar.
Et mitte muutuda hooandjaks, rõhutab Kõlar, et Fanvestoryst saab siiski osta ka osaluse autoriõiguses. "Sellest me ei taha loobuda, aga me tahame eemale minna investeerimisest. Põhiolemus on mänguline ja huvitav suhestumine artistiga, aga sellel on ka teistsugune nurk juures," rõhutas Kõlar.
Müür arvas samamoodi, et Fanvestory fookuse muutmine läheb ilmselt asja ette. "See on ainult positiivne. Investeerimisvõimalusena ma sel olulist tulevikku ei näegi. Fännidele polegi võib-olla nii tähtis, et nad kogu seda raha tagasi saaks, vaid et nad saavad mingit nänni ja positiivse emotsiooni," kommenteeris Müür ja leidis, et sellisel kujul oleks asi kasulik nii fännidele kui ka muusikutele.
Börsiplatvorm jääb kõrvale
Kui Fanvestory algusaegadel rääkisid portaali loojad ka kauplemisplatvormist, mille eesmärk on võimaldada huvilistel osalustega kaubelda, siis see idee on võrdlemisi soiku vajunud. Kõlar tõdes, et portaal keskendub ikkagi fännikogemuse suurendamisele.
Börsiplatvormi asemel on Fanvestorysse lisandunud aga hoopis mänguline suund, mis sisuliselt tähendab, et kui kasutaja jagab parasjagu rahastust otsiva projekti infot ning see jõuab võimalikult paljude inimesteni, teenib ta sellega punkte.
Tahab rahvusvaheliseks
Kõlar tõdes, et Eesti turuga Fanvestory mõistagi piirduda ei taha. Nii leiabki juba praegu laulubörsi lehelt ühe Suurbritannia bändi Gypsyfingersi loo, mille autoriõigusi võimalik omandada. Kui bänd ise on üksjagu tundmatu, siis muusikakollektiivi solisti Luke Oldfieldi isa on muusikamaailmas päris tuntud tegelane Mike Oldfield.
"Sel nädalal võtsime esimese artisti Suurbritanniast ja selle aasta jooksul on ka Saksamaalt tulemas artist," ütles Kõlar ja lisas, et Fanvestory palkas oma tiimi ka Suurbritannia muusikatööstuses tegutsenud inimese.
Raha loomingusse
Äripäev küsis ka platvormi abil raha kaasanud muusikute käest, kuhu nad saadud raha on suunanud. Muusik Ott Lepland ütles, et kogu raha on läinud investeeringutesse, mis puudutavad tema uue muusika salvestusi, tehnikat ja promotsioonimaterjale. "Kogu raha olen panustanud sellesse", kordas Lepland.
Muusik Tanel Padar küsimusele ei vastanud.
Autoritasudega keerukad lood
Fanvestoryt on varem kritiseeritud, et see ei anna infot selle kohta, kui palju laul teenib, kui seda mängitakse näiteks raadios, YouTube'is või Spotifys.
Fanvestory üks asutajaid Juko-Mart Kõlar tõdes, et teenitavad summad varieeruvad: näiteks voogedastuskeskkonna Spotify teenuse eest maksev kasutaja toob laulule klõpsates rohkem sisse kui see kasutaja, kes kasutab tasuta ehk reklaamidega teenust. Spotify tuli 2013. aastal välja teatega, et ühe striimimise kohta teenib laul 0,006–0,0084 dollarit.
YouTube'ist saadava tasuga on veelgi keerukam – portaal Quora hindab, et summad jäävad 1,5–4 dollari vahele 1000 vaatamise kohta. Samas on oluline ka see, kui pikalt videot vaadatakse ehk siis vaatamiste arvu ei tohiks kohe ümber arvutada dollariteks.
Samuti ei saa Kõlari sõnul öelda üks-ühele, kui palju raha saab autor loo eest siis, kui tema lugu mängitakse raadios. See sõltub raadio võimest reklaamitulu tekitada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.