Artikkel
  • Fanvestory eesmärk on toetada muusikuid. Varem investeerimisplatvormina reklaamitud keskkonnast on nüüdseks saanud midagi hooandja taolist. Esimene lugu, milles investorid osaluse osta said, oli Tanel Padari laul "Parem veelgi".Foto: Andres Haabu
    Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muusikabörs muutus peaaegu hooandjaks

    Umbes poolteist aastat tagasi välja tulnud laulubörs Fanvestory on oma fookust muutnud, kaugenedes investeerimiskeskkonnast ning muutudes sisuliselt hooandjaks.

    Tõsi, muusikabörsi üks asutaja Juko-Mart Kõlar Fanvestoryt hooandjaga siiski võrrelda ei taha. Kui investor panustab laulu mõnikümmend eurot, saab ta hooandjale omaselt ka fänninänni, ent siiski omandab ka osaluse laulus ehk saab autoritasu.
    Kui praegu on Fanvestoryl selle kodulehe andmeil kokku 1731 investorit, siis Kõlari sõnul on aktiivseid investoreid umbes tuhatkond. Toetust koguvatele projektidele on õla alla pannud reeglina sadakond kuni kolmsada toetajat.
    Viiendik rahast tagasi
    Kõlari sõnul on esimesed väljamaksed investoritele juba tehtud ning reeglina on väljamakse suurus 20–40% investeeritud summast.
    Investor Madis Müür, kes panustas Fanvestory tekkides Tanel Padari loosse "Parem veelgi" 50 eurot, oli reedese seisuga saanud oma Fanvestory rahakotti 20 eurot. "Äkki jõuab isegi kunagi plussi," ütles Müür, kes esialgu küll rohkem raha Fanvestorysse panustada ei soovi. Müür oli oma investeeringuga siiski rahul, arvestades, et Padari nimetatud lugu on videoportaalis YouTube kuulatud 1,8 miljonit korda.
    Müür naljatas, et mõni kuu tagasi küsis ta Fanvestory kohta ka Tanel Padarilt, kes 50eurose rahakotist peaaegu välja tõmbas. Kuivõrd aga tegu oli naljaga, jäi tehing katki. Müür hindas, et Padar ise näib Fanvestorysse uskuvat.
    Hoopis kriitilisem oli Gregor Sibold, kes kirjutas portaalis Geenius, et panustas Ott Leplandi laulu 30 eurot ja on tagasi saanud 7,5 eurot. "Arvestades, et Leplandi puhul võib osalus tulu teenida 10 aastat, peaksin praeguseni teenitud tulu põhjal kokku teenima 72 eurot. Teoorias peaksin kahekordistama investeeringu, kahjuks mängitakse superhitte, millesse raha panin, iga kuuga üha vähem," arvutas Sibold.
    Rikastuda pole lootust
    Kõlar märkis, et tegelikult ei saagi Fanvestorysse raha paigutamist võtta kui suurt investeeringut, mis kindlustaks pensionipõlve. "Kinnisvara ja 10 eurot laulu pole võrreldavad," ütles Kõlar. Ta ei täpsustanud, mis oli suurim summa, mis laulubörsi ühele investorile välja on makstud, öeldes vaid, et iga laulu puhul on ära määratletud, kui palju sinna raha saab suunata.
    Kuivõrd võimsaid tootlusi pole loota ning seda on Kõlari sõnul investorile ka vale lubada, on Fanvestory tasapisi hakanud oma fookust muutma ning sarnaneb nüüd mõneti hooandjaga. "Viimase 5–7 projektiga oleme teinud paketi ehk inimene ainult ei investeeri, vaid saab reaalselt ka mingisuguse asja. Oleme tahtnud kaugeneda investeerimissõnavarast. Me ei saa võtta vastutust, et mingi lugu hakkab tohutult lendama. Selleks, et mitte tekitada tunnet, et ei teeni midagi, oleme lisanud paketi," selgitas Kõlar.
    Et mitte muutuda hooandjaks, rõhutab Kõlar, et Fanvestoryst saab siiski osta ka osaluse autoriõiguses. "Sellest me ei taha loobuda, aga me tahame eemale minna investeerimisest. Põhiolemus on mänguline ja huvitav suhestumine artistiga, aga sellel on ka teistsugune nurk juures," rõhutas Kõlar.
    Müür arvas samamoodi, et Fanvestory fookuse muutmine läheb ilmselt asja ette. "See on ainult positiivne. Investeerimisvõimalusena ma sel olulist tulevikku ei näegi. Fännidele polegi võib-olla nii tähtis, et nad kogu seda raha tagasi saaks, vaid et nad saavad mingit nänni ja positiivse emotsiooni," kommenteeris Müür ja leidis, et sellisel kujul oleks asi kasulik nii fännidele kui ka muusikutele.
    Börsiplatvorm jääb kõrvale
    Kui Fanvestory algusaegadel rääkisid portaali loojad ka kauplemisplatvormist, mille eesmärk on võimaldada huvilistel osalustega kaubelda, siis see idee on võrdlemisi soiku vajunud. Kõlar tõdes, et portaal keskendub ikkagi fännikogemuse suurendamisele.
    Börsiplatvormi asemel on Fanvestorysse lisandunud aga hoopis mänguline suund, mis sisuliselt tähendab, et kui kasutaja jagab parasjagu rahastust otsiva projekti infot ning see jõuab võimalikult paljude inimesteni, teenib ta sellega punkte.
    Tahab rahvusvaheliseks
    Kõlar tõdes, et Eesti turuga Fanvestory mõistagi piirduda ei taha. Nii leiabki juba praegu laulubörsi lehelt ühe Suurbritannia bändi Gypsyfingersi loo, mille autoriõigusi võimalik omandada. Kui bänd ise on üksjagu tundmatu, siis muusikakollektiivi solisti Luke Oldfieldi isa on muusikamaailmas päris tuntud tegelane Mike Oldfield.
    "Sel nädalal võtsime esimese artisti Suurbritanniast ja selle aasta jooksul on ka Saksamaalt tulemas artist," ütles Kõlar ja lisas, et Fanvestory palkas oma tiimi ka Suurbritannia muusikatööstuses tegutsenud inimese.
    Raha loomingusse
    Äripäev küsis ka platvormi abil raha kaasanud muusikute käest, kuhu nad saadud raha on suunanud. Muusik Ott Lepland ütles, et kogu raha on läinud investeeringutesse, mis puudutavad tema uue muusika salvestusi, tehnikat ja promotsioonimaterjale. "Kogu raha olen panustanud sellesse", kordas Lepland.
    Muusik Tanel Padar küsimusele ei vastanud.

    Autoritasudega keerukad lood

    Fanvestoryt on varem kritiseeritud, et see ei anna infot selle kohta, kui palju laul teenib, kui seda mängitakse näiteks raadios, YouTube'is või Spotifys.

    Fanvestory üks asutajaid Juko-Mart Kõlar tõdes, et teenitavad summad varieeruvad: näiteks voogedastuskeskkonna Spotify teenuse eest maksev kasutaja toob laulule klõpsates rohkem sisse kui see kasutaja, kes kasutab tasuta ehk reklaamidega teenust. Spotify tuli 2013. aastal välja teatega, et ühe striimimise kohta teenib laul 0,006–0,0084 dollarit.
    YouTube'ist saadava tasuga on veelgi keerukam – portaal Quora hindab, et summad jäävad 1,5–4 dollari vahele 1000 vaatamise kohta. Samas on oluline ka see, kui pikalt videot vaadatakse ehk siis vaatamiste arvu ei tohiks kohe ümber arvutada dollariteks.
    Samuti ei saa Kõlari sõnul öelda üks-ühele, kui palju raha saab autor loo eest siis, kui tema lugu mängitakse raadios. See sõltub raadio võimest reklaamitulu tekitada.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.