• Jaga lugu:

    Riigikontrolör Holm: Eesti on rikkam kui kunagi varem

    "On märkimisväärne, et riigieelarve tulud on kümne aastaga kasvanud suisa 66 protsenti. Raha on kõvasti juurde tulnud, kuid üksnes rahaga siiski riiki ei juhita ja muresid ei lahendata," ütles riigikontrolör Janar Holm parlamendile esindes. Foto: Andras Kralla

    Tänavu on riigikogu ja valitsuse käsutuses 40 korda rohkem raha kui 25 aastat tagasi, tõdes riigikontrolör Janar Holm, andes riigikogule ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilitamisest eelmisel ning praegusel aastal.

    Holm kinnitas rahandusministri sõnu, et see raha on raamatupidamises korralikult arvel ning mullused riigi majandustehingud olid olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega. Riigikontrolöri sõnul on selgelt näha, et tsentraliseerimine on riigi raamatupidamise tasemele väga hästi mõjunud.
    „Jah, kindlasti on meie ühiste maksumiljardite kohta hea teada, et paberid on korras ja rehkendus on õige. Aga keerulisemad on lood selle mõistmisega, millele ja miks riik raha kulutab ning kuidas see Eesti arengut mõjutab,“ märkis Holm.
    Riigikontrolöri sõnul on iga-aastane riigieelarve seadus järjest vähem arusaadav ja informatiivne. „Probleem on ka seletuskirja sisu ja selles toodud teabe ebaühtlane kvaliteet,“ ütles Holm. Ta tõi välja, et riigieelarve seaduse ja seletuskirja arusaadavusega seondub ka küsimus, kuidas saaks riigikogu, mis peaks olema riigi strateegiliste arutelude keskpunkt, osaleda riigieelarve kui riigi aasta tähtsaima strateegilise dokumendi koostamises.
    Riigikontrolör ütles, et majandusaasta koondaruande osaks olevas tegevusaruandes on küll kirjas valdkonna olulisemad arengud, indikaatorite väärtuste muutused ning riigi algatused, tegevused ja initsiatiivid, kuid samal ajal ei ole need kuigivõrd seotud raha ega inimestega.
    Holmi sõnul oleks mõistlik vaadata üle kogu riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ja ka aruandluse ajakava. Riigikontrolöri sõnul vajaks uuesti läbimõtlemist ka riigikogu vajadusi silmas pidades riigi majandusaasta koondaruande praeguse infoesituse mõttekus ning ka riigikontrolli tegevus finantsauditite valdkonnas.
    „On märkimisväärne, et riigieelarve tulud on kümne aastaga kasvanud suisa 66 protsenti. Raha on kõvasti juurde tulnud, kuid üksnes rahaga siiski riiki ei juhita ja muresid ei lahendata,“ ütles Holm. Riigikontrolör tõi välja, et tänavuses riigikontrolli aastaülevaates ongi käsitletud mitut inimesi otseselt puudutavat probleemi, mis ootavad süsteemset lahendust.
    Holm tõi välja, et Eesti riik sõltub Euroopa Liidu toetustest, mis hakkavad aga vähenema. „Riigikontroll on soovitanud aegsasti toetuste vähenemiseks valmis olla ja koostada vastav aja- ning tegevuskava,“ ütles riigikontrolör.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.