• Jaga lugu:

    Vakra: keskkonnatasudest laekuv lisatulu peab panema Ida-Virus tööstuse kasvama

    Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul puuduvad kohalikel omavalitsustel keskkonnatasude jaotusest tulenevad stiimulid tööstuse arendamiseks ja toetamiseks oma territooriumil. Foto: MIHKEL MARIPUU

    Keskkonnakomisjon otsustas neljapäeval toimunud istungil muuta keskkonnatasude seadust selliselt, et Ida-Virumaa omavalitsused saaksid rohkem keskkonnatasudest laekuvat raha. Lisaraha annaks keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra hinnangul lisaraha omavalitsustele stiimuli arendada tööstust ja ettevõtlust.

    Vakra sõnul on tegu igati põhjendatud otsusega, sest vaja on arvesse võtta tegureid, mis puudutavad keskkonnatasude jaotamist kohalike omavalitsuste ja riigi vahel.
    „Kohalikel omavalitsustel puuduvad praegu keskkonnatasude jaotusest tulenevad stiimulid tööstuse arendamiseks ja toetamiseks oma territooriumil. Vahendite eraldamise ümberkorralduste kaudu loome stiimulid, millel on nii majanduslik kui ka sotsiaalne mõju“, ütles Vakra.
    Ta lisas, et muudatusega suurendatakse keskkonnatasudest kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tasu osa, mis puudutab põlevkivi kaevandmaisõiguse, põlevkivi termilise töötlemise ning põlevkivi lend- ja koldetuha kõrvaldamise tasu. Komisjon toetas selle otsusega Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekut.
    Vakra lisas, et keskkonnakomisjon toetas samuti muudatusettepanekut, millega täiendatakse keskkonnakaitse valdkonna toetamise paragrahvi selliselt, et keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldab keskkonnaministeerium aastas summa, mille suurus vastab vähemalt eelmisel aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.
    „Ettepanek on tehtud seetõttu, et Keskkonnainvesteeringute Keskusesse laekuks ka edaspidi konkreetsed summad, millega keskkonnaprojekte rahastada,“ märkis Vakra.
    Eelnõuga korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA tehnoloogiasektori futuurid suurelt miinuses
USA aktsiaindeksite futuurid on täna tublisti kukkunud, sest riigivõlakirjade tootluse kiire kasv jätkub ning investorid valmistuvad intressimäärade tõusuks, vahendab Reuters.
USA aktsiaindeksite futuurid on täna tublisti kukkunud, sest riigivõlakirjade tootluse kiire kasv jätkub ning investorid valmistuvad intressimäärade tõusuks, vahendab Reuters.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kristjan Rahu termopuidutootja ostis Läti saeveski
Kristjan Rahu suurosalusega termotöödeldud puitmaterjalide tootja Thermory ostis nüüd täielikult Läti saeveski VMS Timber SIA, millest enne kuulus Thermoryle pool.
Kristjan Rahu suurosalusega termotöödeldud puitmaterjalide tootja Thermory ostis nüüd täielikult Läti saeveski VMS Timber SIA, millest enne kuulus Thermoryle pool.