Maksutahte uuring: teooria ja praktika lähevad lahku

Samas iga teine Eesti elanik on võimaluse avanedes valmis vastu võtma lisatasu n-ö ümbrikus.

Kantar Emori ärisuuna juhi Kai-Riin Kriisa sõnul tunneb 92% Eesti elanikest, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohustus ning sama osakaal elanikest maksab enda sõnul kõik maksud ka alati korrektselt ära.

Vaatamata sellele lisatulu deklareerimises paljud siiski enda hoiakute järgi ei käitu. „Näiteks olukorras, kus tööandja annab aasta lõpus preemiat 2000 eurot sularahas nii, et see kuhugi kirja ei lähe, deklareeriks vaid 50% elanikest selle tulu. Mis veel – iga viies neist, kes enda sõnul lisatulu ikkagi deklareeriks, avaldaks tegelikust väiksema lisasissetuleku,“ selgitas Kriisa.

Maksu- ja tolliametit peavad Eesti elanikud pigem usaldusväärseks ja efektiivseks. Asutust nähakse pisut enam koostööle suunatuna kui jäiga ja bürokraatlikuna, kodanikke pigem võrdselt kohtlevana ja karistuste määramisel pigem range kui leebena.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Valdur Laidi sõnul annab uuring hea sissevaate Eesti elanike maksutahtesse. „Valdav osa maksudest laekub tänu sellele, et inimesed ja ettevõtted makse vabatahtlikult tasuvad, mitte et maksu- ja tolliamet neid välja nõuaks. Seetõttu on meie jaoks oluline tegeleda just nende teemadega, mis aitavad inimeste maksutahet hoida või suurendada,“ märkis Laid.

„Maksu- ja tolliamet saab maksutahte kasvule kaasa aidata sellega, et meiega asjaajamine on mugav ja tõhus ning maksuriskidele reageerime õigel ajal ja õiges proportsioonis,“ kirjeldas Laid. „Samas on tähtis osa maksutahtest ka maksusüsteemi lihtsusel ja õiglusel, mida elanike antud hinnangute põhjal saab samuti veel arusaadavamaks teha,“ ütles Laid.

Sel aastal esmakordselt toimunud maksutahte uuringut on kavas hakata läbi viima igal aastal.