Eliisa Matsalu • 22. november 2018 • 6 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Riigireformi Sihtasutus sai kriitikutelt sugeda

Riigireformi Sihtasutuse eile üle antud reformipaketti kritiseeriti liigse detailsuse ja samas ka ebamääruse eest. Enim poolehoidu leidsid ettepanekud vähendada ametnikke ja riigiasutuste allasutusi ning lõpetada liigne õigusloome.

Riigireformi Sihtasutuse juht Jüri Raidla (paremal) ja riigikogu põhiseaduse komisjoni esimees Marko Pomerants.  Foto: Liis Treimann

Riigireformi Sihtasutus tutvustas eile riigikogus toimuval konverentsil äsja valminud riigireformi paketti ja arutas mitme poliitiku ja ametnikuga, kuidas reformi ellu viia. Kuigi enamik konverentsil osalenud poliitikuid ja ametnikke kiitis algatust, oli neil sellele ka omajagu ette heita.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul peaks riigireformiga alustama hoopiski sellest, mida reformipaketis kirjas pole. See on riigi põhifunktsioonide selgeks tegemine ehk määratleda selgemalt ära, milliseid teenuseid riik peab rahvale pakkuma. Kui põhifunktsioonid on paigas, tuleks Holmi sõnul teise sammuga ära lõpetada nende asjade tegemine, mis põhifunktsioonide alla ei kuulu. "Kas see on ka teostatav? Vist mitte," tõdes ta mõtlikult, ent lisas, et just põhifunktsioonide paika panemine aitaks kaasa sellele, et riigi raha kulutatakse mõistlikult.

Holm kiitis Riigireformi Sihtasutuse paketist ideid, mis puudutasid ametnike ja asutuste arvu vähendamist, küll aga ei ole tema sõnul põhjendatud riigikogu liikmete arvu vähendamine 101 saadikult 91 peale. "Ei ole mõtet riigikogu liikmete arvu vähendada vaid sellepärast, et olla eeskuju teistele asutustele," ütles Holm. Tema sõnul tuleks riigikogu küll tugevdada, aga ta pole kindel, kas saadikute arvu vähendamine seda teeks.

Holm lisas, et ta oleks oodanud, et Riigireformi Sihtasutus oleks konkreetsemaid näiteid toonud, kust täpsemalt peaks ametnikke vähendama, et neid oleks mõne aasta pärast poole võrra vähem.

Kuigi Holm on nõus, et ebavajalikku õigusloomet pole tarvis ja seda tuleks vähendada, töötab Riigireformi Sihtasutuse reformipakett sellele kohati vastu, olles ise ka täis ebavajalikku õigusloomet. "Minu arvates võiks eeskuju näidata sellega, et palju asju saaks ära teha, ilma et muudetaks põhiseadust või mingitki seadust," ütles ta.

Liiga kompromissialdis reformipakett

Isamaa liikmest justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et Riigireformi Sihtasutuse reformipakett sisaldab juba eos liiga palju kompromissi võimalusi. Reinsalu aga ei usu konsensust. "Kui räägime tegelikust muutusest, siis on seda võimalik läbi suruda vaid poliitilise jõuga, millele eelneb poliitiline konflikt," ütles ta.

Reinsalu tõi näite, et 2015. aastal pani Isamaa koalitsiooni läbirääkimistel lauale oma riigireformi ideed. Neist kaks ideed läksid läbi, sest nende kohta ütles Isamaa, et neist nad mitte mingil juhul ei tagane. Esimene punkt on haldusreform ja teine oli ametnike vähendamine. Isamaa kogemus sellest loost oli Reinsalu sõnul see, et udujuttu rääkides ei muutunud midagi, ainuke võimalus midagi käima panna oli paika panna number, millest lähtuda – kui palju omavalitsusi tuleb liita, mitu inimest ühes omavalitsuses olema peaks ja kui palju ametnikke tuleks vähendada.

Reinsalu sõnul sisaldab reformipakett liiga palju üksikasju. "Seetõttu on see oht iseendale," ütles ta. "Kõik need detailid pudenevadki teil laiali."

Reinsalu lisas, et poliitikas ei saa detailides ära uppuda, sest siis kaob ära siht, mida saavutada tahetakse. "Panite kokku liiga palju asju," ütles ta. Justiitsminister märkis, et sihtasutuse eesmärk oli tegelikult vaid see, et Eestis on liiga palju valitsemist ja seda tuleb muuta.

Akadeemik Jaak Aaviksoo sõnul on riigireformi paketis liiga tugevalt rõhutatud erinevate ametkondade ja tegevuste vähendamisele. "Samas ei ole ju vähendamine olnud riigireformi sihtasutuse eesmärk omaette," ütles Aaviksoo. Ta tõi näite kaalulangetamisega, kus eesmärk pole ju reeglina kaalu vähendamine, vaid hoopis tervem keha.

"Ma ei ole nii optimistlik, et nüüd, kus pakett on üle antud, võtab riigikogu selle vastu ja asi ants. Küll aga on paketis palju asju, mida erakonnad saaksid üles korjata," sõnas Aaviksoo.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige ja riigireformi komisjoni juht Tanel Talve märkis aga eilses aruteluringis, et arutama võibki jääda – nüüd oleks aeg tegelikult ka päriselt reform ellu viia. "Minu arvates oleme sisuliselt kokku leppinud, mida riigireformiga peale hakata. Mul on ettepanek: mis oleks, kui võtaks tõesti riigikogus üksmeeles nüüd vastu need otsused? Jutt ei vii meid ju kuhugi," ütles Talve. Tema sõnul oleks oluline, et riigikogu võtaks vastu mingisugused otsused, millest juba järgmine valitsus ja riigikogu juhinduma saaks hakata ja riigireformiga edasi minna.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige Raivo Vare (vasakul) ja õiguskantsler Ülle Madise (keskel).  Foto: Liis Treimann

Mõttetud asjad jäägu tegemata

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tuleks riigi reformimisel teha algust ennekõike sellega, et tuleb tegemata jätta kõik ebavajalik, seda nii riigikogus, valitsuses kui ka igas riigiasutuses. "Nii saab teha asju paremini ja see ei maksa ka palju," ütles ta konverentsil peetud aruteluringis.

Teiseks tuleks Madise sõnul lõpetada probleemide süvendamine. Selleks tuleb tema sõnul loobuda riigiasutuste alla kuuluvate sihtasutuste ja institutsioonide loomine ning ka praegused asutused tuleks tema sõnul likvideerida. Need on asutused, mis on moodustatud erinevate teemade arendamise ja edendamise sildi all, kuid tegelikkuses tegelevad asjadega, millega peaks tegelema ministeeriumid.

Samuti ei tuleks Madise sõnul eurorahade taotlemisel raha anda nende samade sihtasutuste jaoks, mis tegelevad "edendamise" ja "arendamisega". "Just nende pärast on meie bürokraatia läinud nii raskeks, kui see praegu on. Meil on aastate jooksul tulnud meeletult juurde erinevat bürokraatiat igasuguste arendamise-edendamise asutuste sildi all," ütles ta.

Madise sõnul tuleks kõik need tegevused, mis on selliste asutuste kaudu ministeeriumite alt välja viidud, tuua ministeeriumitesse tagasi. Nii taastataks Madise hinnangul ministrite vastutus. "See nõuab natuke ettevõtmist, kuid kui uus valitsus võtaks selle käsile, oleks mul isiklikult hea meel," ütles ta.

Madise märkis, et võib-olla tasuks tulevasele valitsusele määrata, mitu protsenti peab mingi ministeerium enda alla kuuluvat masinavärki kokku tõmbama.

Ebavajalik õigusloome

Madise sõnul on riigi reformimisel oluline roll ka sellel, et õigusloome oleks kontrolli all. Näiteks võiks tema sõnul riigikogu vastu võtta eelnõu, mis näeks ette, et segaseid seaduseid ei tohiks enam vastu võtta. Kõige olulisem oleks aga, et riigikogu seda seadust ka täitma hakkab.

Praegu on õiguskantsleri sõnul Eestis väga palju sellist õigusloomet, mida ei oleks tegelikult vaja. "Toon näite, mille taga on justiitsminister Urmas Reinsalu. Konkurentsiseaduses muudeti ära mõiste "kõlvatu konkurents" sõnapaariga "ebaaus konkurents". Ainus põhjendus oli, et siis on seadus rohkem inglise keele moodi," rääkis Madise. "Mina hindan eesti keelt ja minu hinnangul on see muudatus näide tarbetust õigusloomest," rääkis ta.

Madise lisas, et tema hinnangul peaks olema riigikogu valitsusele tugev partner ja kui valitsus jääb mingis punktis eriarvamusele, siis on täiesti normaalne anda asi parlamendile arutada.

Raivo Vare, Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige

Ma tahan, et järgmine kord, kui mis iganes koosseisus arutame riigireformi üle, ei tuleks mul seda tunnet, mis mul sel konverentsil tekkis. See tunne on déjà vu või hullem veel: halb aimdus.

1991. aastal riigiminister Raivo Vare joonistas oma arvutis tolle hetke olemasoleva riigi juhtimise organisatsiooni oma käega, üksinda muude tööde kõrvalt. Siis oli see võimalik ja ei võtnud palju aega.

Siin saalis istub Külli Taro, kes tegeles riigipidamise programmilise teemaga Eesti Koostöö Kogu raames, mis toimus mõni aasta toimus. Tal läks sama töö tegemiseks oluliselt kauem aega, sest riigi organisatsioon ei mahu enam kuidagi paari A4 peale. Riigi organisatsioon on muutunud uskumatult keeruliseks.

Me ehitame keerulist konstruktsiooni ja me arvame, et keerulises maailmas on nii normaalne. Ei ole, me peame riiki lihtsamaks tegema. Peame olema paindlikumad, väärtuspõhisemad, targemad ja ettenägelikumad.

Noppeid Riigireformi Sihtasutuse ettepanekutest:

- Teha riigikogu valimised avatud nimekirjaga ja võrdsustada valimisringkondade suurusi.

- Vähendada riigikogu liikmete arvu 10 liikme võrra 91ni.

- Vähendada riigikogu komisjone ja täpsustada nende pädevust.

- Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimised teha ühel kalendriaastal, mitte kahe-aastase vahega.

- Kaotada riigikogu liikmete kuluhüvitiste süsteem, tõstes vajadusel riigikogu liikmete palka.

- Piirata õigusloomet.

- Vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul ligi 50%.

- Suurendada presidendi ametiaeg 7 aasta pikkuseks ja ühekordseks.

- Anda hääleõiguslikele kodanikele õigus seada 20 000 toetusallkirja kogumisel üles presidendi kandidaat.

- Muuta presidendi valimise kord valimiskogukeskseks.

- Konsolideerida ministeeriumid ühtseks valitsusasutuseks.

- Radikaalselt vähendada ministeeriumite allasutusi.

- Vähendada riigi halduskoormust 25% võrra.

- Viia läbi haldusreformi teine etapp, kujundades maakondadest kohaliku omavalitsuse üksused.

- Viia õigusesse sisse kohalik rahvaalgatus ja rahvahääletus.

Allikas: Riigireformi Sihtasutus

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt