• Jaga lugu:

    Tuleva aasta riigieelarve läbis teise lugemise

    Toompea loss.Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

    Eile hilisõhtul läbis tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu riigikogus teise lugemise. Istungil vaadati läbi laekunud muudatuseettepanekud fraktsioonidelt, riigikogu liikmetelt ja rahanduskomisjonilt.

    Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin selgitas, et komisjonile laekus kokku 60 muudatusettepanekut. Vabaerakonna fraktsioon tegi 26 ettepanekut, EKRE fraktsioon 16 ja Reformierakonna fraktsioon 10 ettepanekut. Neli Riigikogu liiget tegid samuti oma ettepanekud. Menetluse käigus võttis Vabaerakonna fraktsioon tagasi kolm muudatusettepanekut. Seega esitati kokku 57 muudatusettepanekut.
    Stalnuhhini sõnul ei leidnud need muudatusettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist. Komisjonis ei leidnud põhimõtteliselt toetust vahendite ümberjagamine üürimajade ehitamise, tasuta ühistranspordi ja Eesti Energia investeeringute arvel.
    Sõnavõtnud saadikud analüüsisid riigieelarve erinevaid aspekte ja tõid välja rea kriitilisi hinnanguid, muu hulgas heideti ette eelarve läbipaistmatust. Sõnavõttude käigus viidati veel Euroopa Komisjoni esitatud seisukohale, mille järgi ei ole tuleva aasta riigieelarve tasakaalus, vaid miinuses 0,7 protsendiga.
    Riigikogu hääletas läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud, mis ei leidnud toetust. Menetluse käigus arvestati rahanduskomisjoni tehtud ettepanekut.
    Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon tegid ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 47 poolt, vastu 51 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
    Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Raadiohommikus: Eesti IT-ettevõtete edulood Lähis-Idas ja spaaäri tulevikust kõrgete energiahindade juures
Dubai Expol käib Eesti IKT-sektori ettevõtete jaoks aktiivne töö ja ärisidemete sõlmimine. Cybernetica äriarenduse konsultant Kevin Tammearu räägib raadiohommikus sellest, kuidas õnnestus tal allkirjastada koostööleping Paapua Uus-Guinea valitsusega. Nortali Lähis-Ida ja Aafrika regiooni juht Marek Helm jagab kogemusi piirkonnas äri ajamisest ja ITLi juht Doris Põld selgitab, milliseid ärivõimalusi näevad Eesti IKT-ettevõtted Pärsia lahe regioonis.
Dubai Expol käib Eesti IKT-sektori ettevõtete jaoks aktiivne töö ja ärisidemete sõlmimine. Cybernetica äriarenduse konsultant Kevin Tammearu räägib raadiohommikus sellest, kuidas õnnestus tal allkirjastada koostööleping Paapua Uus-Guinea valitsusega. Nortali Lähis-Ida ja Aafrika regiooni juht Marek Helm jagab kogemusi piirkonnas äri ajamisest ja ITLi juht Doris Põld selgitab, milliseid ärivõimalusi näevad Eesti IKT-ettevõtted Pärsia lahe regioonis.
Valitsuses köeb kriis elektritoetuste pärast Keskerakond: vaja on lisaeelarvet
Kaks päeva kestnud läbirääkimised koalitsiooninõukogus ei ole Reformierakonda ja Keskerakonda suutnud kokkuleppeni viia, peaminister lubas esineda poliitilise avaldusega ning Keskerakonna juht Jüri Ratas ähvardas, et ajaaken hakkab vaikselt sulguma.
Kaks päeva kestnud läbirääkimised koalitsiooninõukogus ei ole Reformierakonda ja Keskerakonda suutnud kokkuleppeni viia, peaminister lubas esineda poliitilise avaldusega ning Keskerakonna juht Jüri Ratas ähvardas, et ajaaken hakkab vaikselt sulguma.