Brexit sai heakskiidu

BBC andmetel kestis riigi- ja valitsusjuhtide arutelu umbes tunni. Heakskiidu andsid 27 riigi juhti, sh Eesti peaminister Jüri Ratas.

Ratase teatas täna hommikul, et keeruliste läbirääkimiste tulemusel saavutatud lepe võimaldab Ühendkuningriigi EList väljaastumisega korrapäraselt edasi liikuda. „Väljaastumisleping, millele on juba oma heakskiidu andnud Ühendkuningriigi valitsus, annab kindlustunnet kodanikele ning ettevõtjatele. Sellega on kaitstud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi, sealhulgas Eesti huvid. Samas on meil kogu protsessis veel pikk tee minna,“ lausus Ratas. „Peame keskenduma olemasolevate lähedaste suhete hoidmisele. Ühendkuningriik on ja jääb meile oluliseks liitlaseks ja partneriks julgeolekust majandusküsimusteni,“ lisas peaminister pressiteates.

Kuna Eesti jaoks ei ole tegemist n-ö välislepinguga, vaid lepinguga Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel, siis riigikogu seda lepingut ratifitseerima ei pea, küll aga peavad seda tegema Euroopa Parlament ja Ühendkuningriigi parlament.

Välisminister Sven Mikser on selgitanud, et Ühendkuningriigi parlamendis on juba enne aasta lõppu kavandatud, inglise keeles öeldakse meaningful vote, ehk siis hääletus, mis peaks andma selge indikatsiooni selle kohta, kas saavutatud kokkulepe naudib toetust ka Ühendkuningriigi seadusandjalt.

Võrreldes Ülemkogu võrdlemisi soosiva lähenemisega kujuneb Suurbritannia hääletus kindlasti keerulisemaks. Kogu lahkumislepe sõltus läbirääkimiste lõpuks sellest, mis saab piiriküsimustega Iiri saarel, kus pidi olema tagatud samaaegselt see, et Põhja-Iirimaa ja Iiri vabariigi vahele ei teki füüsilist piiri, ning samal ajal pidi olema tagatud see, et Põhja-Iirimaa ja Suurbritannia vahele ei tekiks mingit tollipiiri.

Mikseri sõnul on see teema, millel on selge julgeolekuline dimensioon, kuivõrd pelgalt 20 aastat on möödunud Suure Reede rahuleppest ja vägivalla lõppemisest unionistide ja vabariiklaste vahel Iiri saarel. „Aga teisest küljest on see loomulikult Suurbritannias sealse koalitsiooni väiksemale osapoolele küsimus Suurbritannia suveräänsusest Põhja-Iirimaa üle. Ja see on Euroopa Liidule kindlasti küsimus tolliliidu ja ühisturu terviklikkusest,“ selgitas Mikser.

Novembri keskel sõlmitud lahkumisleppe tingimused olid Suurbritanniale võrdlemisi rasked. Riik nõustus kaheaastase üleminekuperioodi vältel järgima ELi konkurentsi- ja riigiabireegleid ning alluma Euroopa Kohtu otsustele. Piiratud on võimalused kalduda liiga kaugele Euroopa Liidu töö-, keskkonna- ja maksualasest regulatsioonist. See hõlmab ühtlasi tooride seas eriti ebapopulaarseid tööajadirektiivi ja taastuvenergia eesmärkide nõudeid.

Lahkumislepet on vahepeal siiski natuke parandatud. Esimesest versioonist võis jääda mulje, et üleminekuperioodi võib ühekordselt pikendada vaat et sajandi lõpuni, nüüd on täpsustatud, et pikendada saab seda 1-2 aasta võrra, st maksimaalselt 2022. aastani.