• Jaga lugu:

    Brexit sai heakskiidu

    Täna Brüsselis kogunenud Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid andsid oma heakskiidu ajaloolisele Brexiti-leppele.

    Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja Suurbritannia peaminister Theresa May Foto: OLIVIER HOSLET / POOL
    BBC andmetel kestis riigi- ja valitsusjuhtide arutelu umbes tunni. Heakskiidu andsid 27 riigi juhti, sh Eesti peaminister Jüri Ratas.
    Ratase teatas täna hommikul, et keeruliste läbirääkimiste tulemusel saavutatud lepe võimaldab Ühendkuningriigi EList väljaastumisega korrapäraselt edasi liikuda. „Väljaastumisleping, millele on juba oma heakskiidu andnud Ühendkuningriigi valitsus, annab kindlustunnet kodanikele ning ettevõtjatele. Sellega on kaitstud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi, sealhulgas Eesti huvid. Samas on meil kogu protsessis veel pikk tee minna,“ lausus Ratas. „Peame keskenduma olemasolevate lähedaste suhete hoidmisele. Ühendkuningriik on ja jääb meile oluliseks liitlaseks ja partneriks julgeolekust majandusküsimusteni,“ lisas peaminister pressiteates.
    Mis saab edasi?
    Kuna Eesti jaoks ei ole tegemist n-ö välislepinguga, vaid lepinguga Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel, siis riigikogu seda lepingut ratifitseerima ei pea, küll aga peavad seda tegema Euroopa Parlament ja Ühendkuningriigi parlament.
    Välisminister Sven Mikser on selgitanud, et Ühendkuningriigi parlamendis on juba enne aasta lõppu kavandatud, inglise keeles öeldakse meaningful vote, ehk siis hääletus, mis peaks andma selge indikatsiooni selle kohta, kas saavutatud kokkulepe naudib toetust ka Ühendkuningriigi seadusandjalt.
    Võrreldes Ülemkogu võrdlemisi soosiva lähenemisega kujuneb Suurbritannia hääletus kindlasti keerulisemaks. Kogu lahkumislepe sõltus läbirääkimiste lõpuks sellest, mis saab piiriküsimustega Iiri saarel, kus pidi olema tagatud samaaegselt see, et Põhja-Iirimaa ja Iiri vabariigi vahele ei teki füüsilist piiri, ning samal ajal pidi olema tagatud see, et Põhja-Iirimaa ja Suurbritannia vahele ei tekiks mingit tollipiiri.
    Mikseri sõnul on see teema, millel on selge julgeolekuline dimensioon, kuivõrd pelgalt 20 aastat on möödunud Suure Reede rahuleppest ja vägivalla lõppemisest unionistide ja vabariiklaste vahel Iiri saarel. „Aga teisest küljest on see loomulikult Suurbritannias sealse koalitsiooni väiksemale osapoolele küsimus Suurbritannia suveräänsusest Põhja-Iirimaa üle. Ja see on Euroopa Liidule kindlasti küsimus tolliliidu ja ühisturu terviklikkusest,“ selgitas Mikser.
    Tingimused ei olnud brittidele kerged
    Novembri keskel sõlmitud lahkumisleppe tingimused olid Suurbritanniale võrdlemisi rasked. Riik nõustus kaheaastase üleminekuperioodi vältel järgima ELi konkurentsi- ja riigiabireegleid ning alluma Euroopa Kohtu otsustele. Piiratud on võimalused kalduda liiga kaugele Euroopa Liidu töö-, keskkonna- ja maksualasest regulatsioonist. See hõlmab ühtlasi tooride seas eriti ebapopulaarseid tööajadirektiivi ja taastuvenergia eesmärkide nõudeid.
    Lahkumislepet on vahepeal siiski natuke parandatud. Esimesest versioonist võis jääda mulje, et üleminekuperioodi võib ühekordselt pikendada vaat et sajandi lõpuni, nüüd on täpsustatud, et pikendada saab seda 1-2 aasta võrra, st maksimaalselt 2022. aastani.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Endised kolleegid läksid Ukraina hanke pärast kaklema
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.