Eesti Pank hoiatab, et seni madalal püsinud intressimäärad ei jää selliseks igavesti.Foto: Erik Prozes
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Panga ökonomist: kõik hea saab ükskord otsa
Ajal, mil intressimäärad on püsinud aastaid madalal, tuletab meelde Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik, et kõik hea saab ükskord otsa ja ka intressimäärad ei jää madalaks igavesti.
"Euroalal baasintressimäärasid veel tõstetud ei ole, kuid mitu muud keskpanka on viimase kahe aasta jooksul asunud neid tõstma," kirjutab Kraavik Eesti Panga
blogis eluasemelaenude kohta. "Kui intressimäärad tõusevad, tähendab see laenuvõtjatele intressikulude suurenemist, kui intressimäära ei ole fikseeritud."
Kraavik tõi välja, et laenu võtmisel fikseerib intressi vaid kuni 10% Eesti peredest ning valdavalt ainult esimesteks aastateks. Sellise statistikaga paistame silma ka Euroopas, sest paljudes teistes riikides fikseerivad inimesed laenuintressi märksa sagedamini.
Tegelikult ei ole Eesti laenuturul intressimäärade fikseerimine olnud Kraaviku sõnul kunagi eriti levinud, kuigi pisut rohkem tehti seda aastatel 2006–2008. Pärast majanduskriisi on intressimäärad ainult langenud ning viimastel aastatel püsinud rekordmadalal.
"Seetõttu ei ole olnud põhjust intressimäära fikseerida, kuna nende tõusu risk on paistnud väike. Teisalt aga – ega pangad seda võimalust klientidele väga aktiivselt paku," selgitab keskpanga ökonomist. Ta lisab, et hiljuti suurimaid eluasemelaenu andjaid küsitledes selgus, et intressimäära fikseerimise võimalust pakkus ainult üks pank. "Võib siiski olla, et tagasihoidliku pakkumise on osaliselt tinginud klientide vähene huvi ning suurema nõudluse korral pangad seda võimalust siiski pakuksid."
Pikemalt saab lugeda Eesti Panga
blogist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.