• Jaga lugu:

    Eesti tõstis pensioniiga

    Kava siduda pension ainult tööstaažiga muudeti riigikogus ära.Foto: Raul Mee, Andres Haabu

    Pensionile mineku iga tõuseb 2027. aastast praeguselt 63,5 eluaastalt 65 eluaastale ja hakkab pärast seda tõusma keskmisest elueast lähtuvalt, otsustas riigikogu kolmapäeval 52 poolthäälega vastu võetud seadusega.

    Seaduse muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat, teatas riigikogu.
    Seadusega seotakse pensioniiga alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast ning on hetkel 63 aastat ja 6 kuud. Seaduse järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat.
    Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.
    Lisaks võib alates 2021. aastast pensionile minna kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ning saada sel ajal paindlikku pensioni.
    Teise sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele.
    Esimese pensionisamba pension jääb palgast sõltuma
    Seadusega muudetakse esimese samba pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu.
    Osalise ja puuduva töövõimega inimestele jääb seaduse järgi pensionistaaži nõude vähendamine alles, kui nad töötavad väikese koormusega, täpsemalt kuni miinimumpalga ulatuses.
    Esialgses seaduseelnõus kavatseti kogu esimene pensionisammas panna sõltuma ainult tööstaažist, mis oleks kõigile sama staažiga pensionäridele tähendanud ühetaolist esimesest sambast välja makstavat pensioni. Eelnõusse tehtud muudatuste tagajärjel toodi palga suurus aga pensioni arvutamise mudelisse tagasi.
    Sotsiaalministeerium nimetas pressiteates esimese samba pensioni arvutamise muutust senisest solidaarsemaks, sest ühiskond hakkab enam hindama inimesi, kelle palk on olnud väiksem.
    „Ühiskonna jaoks on oluline iga inimene ja seepärast hakkab riiklik pensionisüsteem senisest enam hindama nende paljude inimeste tööpanust, kes näiteks õpetavad lasteaias meie kõige pisemaid, hooldavad meie eakaid lähedasi, hoiavad puhtana kõrgepalgaliste kontoriruumid või teenindavad toiduostude tegijaid. Ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku – riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud,“ ütles sotsiaalkaitse minister Kaia Iva.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Endised kolleegid läksid Ukraina hanke pärast kaklema
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.