Äripäev • 12 detsember 2018

Eesti tõstis pensioniiga

Kava siduda pension ainult tööstaažiga muudeti riigikogus ära.  Foto: Raul Mee, Andres Haabu

Pensionile mineku iga tõuseb 2027. aastast praeguselt 63,5 eluaastalt 65 eluaastale ja hakkab pärast seda tõusma keskmisest elueast lähtuvalt, otsustas riigikogu kolmapäeval 52 poolthäälega vastu võetud seadusega.

Seaduse muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat, teatas riigikogu.

Seadusega seotakse pensioniiga alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast ning on hetkel 63 aastat ja 6 kuud. Seaduse järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat.

Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Lisaks võib alates 2021. aastast pensionile minna kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ning saada sel ajal paindlikku pensioni.

Teise sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele.

Esimese pensionisamba pension jääb palgast sõltuma

Seadusega muudetakse esimese samba pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu.

Osalise ja puuduva töövõimega inimestele jääb seaduse järgi pensionistaaži nõude vähendamine alles, kui nad töötavad väikese koormusega, täpsemalt kuni miinimumpalga ulatuses.

Esialgses seaduseelnõus kavatseti kogu esimene pensionisammas panna sõltuma ainult tööstaažist, mis oleks kõigile sama staažiga pensionäridele tähendanud ühetaolist esimesest sambast välja makstavat pensioni. Eelnõusse tehtud muudatuste tagajärjel toodi palga suurus aga pensioni arvutamise mudelisse tagasi.

Sotsiaalministeerium nimetas pressiteates esimese samba pensioni arvutamise muutust senisest solidaarsemaks, sest ühiskond hakkab enam hindama inimesi, kelle palk on olnud väiksem.

„Ühiskonna jaoks on oluline iga inimene ja seepärast hakkab riiklik pensionisüsteem senisest enam hindama nende paljude inimeste tööpanust, kes näiteks õpetavad lasteaias meie kõige pisemaid, hooldavad meie eakaid lähedasi, hoiavad puhtana kõrgepalgaliste kontoriruumid või teenindavad toiduostude tegijaid. Ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku – riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud,“ ütles sotsiaalkaitse minister Kaia Iva.

Hetkel kuum