Lugejate valik: mõjukamad sündmused poliitikas

Sotside ridadesse kuuluv Oviir koostas juunis äriseadustiku muutmise plaani, mille ta esitas koos mõttekaaslastega ka riigikogule eelnõuna. Näiteks tahtis ta panna ettevõtetele kohustuse maksta dividendi, kui selle vastu ei anta 75% üldkoosoleku häältest. Samuti tahtis ta laiendada juhatuse kohustust omanikele infot anda ning soovis luua väikeomanikele võimaluse ettevõtte omanikeringist hüvitise eest välja astuda.

Seaduseelnõu tekitas skandaalse küsimuse, kas tegu pole mitte ostetud eelnõuga, kuna sama teemat on ajanud ka aastaid BLRT suuromanike vastu protsessinud väikeomaniku Valeri Kovalenko tütar, samuti sotside ridadesse kuuluv Anastassia Kovalenko. Majandusministeerium tegi seaduseelnõu maatasa ning riigikogu ei võtnud eelnõud arutlemisele. Oviiri kaitsesid kogu juhtumi ajal vähesed.

Kas lammutada teine pensionisammas või ei? Kas piisab selle vabatahtlikuks tegemisest, nagu Isamaa sooviks, või on teise sambaga kõik täpselt nii korras, kui selle üks looja Eiki Nestor arvab? Vaidlused pensionisüsteemi üle on sel aastal olnud äärmiselt teravad. Viimaste muudatustega otsustas riigikogu muuta pensioni esimese samba solidaarsemaks, kuid tundub, et teist sammast ükski poliitik reformima siiski ei rutta.

7.–8. koht. Jüri Ratase valitsus kui ministrite läbikäiguhoov

Jüri Ratase valitsuses lahkusid ametist esimesena isamaalastest rahandusminister Sven Sester, kaitseminister Margus Tsahkna ja keskkonnaminister Marko Pomerants. Nemad on aga ainsad, kelle otsustas välja vahetada Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Nukramaks läks Ratase valitsuse pilt siis, kui erinevatel muudel põhjustel lahkusid ametist keskerakondlastest riigihalduse minister Mihhail Korb, maaeluminister Martin Repinski ja riigihalduse minister Jaak Aab. Seejärel astusid tagasi sotsidest tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, ettevõtlusminister Urve Palo ja siseminister Andres Anvelt.

Aasta alguses sai Reformierakonna esimeheks Kaja Kallas, kes vahetas välja Hanno Pevkuri. Reformierakonna käekäik opositsioonis ei ole aga olnud kõige tugevam. Erakonna reiting ei ole nii hea, kui erakond sooviks. Peale selle sosistatakse poliitikamaastikul, et Kallas on sootuks ära väsinud.

2018. aastast hakkas kehtima seadus, mille järgi muudeti tulumaksuvaba miinimum 500 eurole. Suuremast palgast alates hakkab tulumaksuvaba miinimumi summa vähenema. Kuigi valitsuserakonnad Isamaa, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond on nimetanud seda sammu üheks viimase aja suurimaks reformiks, on sellega kaasnenud ka väga palju segadust. Inimestel on pea võimatu ennustada, kui suureks kujuneb nende aastane tulu, mistõttu ei oska paljud hinnata, kui suurt tulumaksuvaba miinimumi nad saavad igal kuul kasutada. Kui hindad oma tulumaksuvaba miinimumi suuremaks, kui see on tegelikult, pead varsti riigile makse hoopiski juurde maksma. Peale selle on tulumaksuvaba miinimumi reform kaasa aidanud osalise ümbrikupalga maksmise kasvule.

Sel aastal tekkis uusi erakondi nagu seeni pärast vihma – lühikese ajaga registreeriti nii Eesti 200, Elurikkuse Erakond kui ka Rahva Tahe. Paraku on vaid Eesti 200 senimaani ühiskonnas valijatele rohkem silma jäänud. Nende reiting on uue erakonna kohta küllaltki märkimisväärne, tehes silmad ette valitsuserakonnale SDE-le. Samuti on Eesti 200 tulek vähendanud Reformierakonna toetust.

Sotsist Indrek Tarandi ja EKRE sügisene rüselus Toompeal šokeeris paljusid. Üks asi on sõnadega oma seisukohti väljendada, teine asi on maaslamajat jalaga lüüa. Kuigi EKRE miitingul läks vägivallatsemiseks, keeldusid EKRE liidrid probleemi nägemast, öeldes, et Indrek Tarand sai, mis tahtis.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus on erinevate uuringute järgi umbes 20% ligi. See tähendab, et neid toetab uuringute järgi iga viies inimene. EKRE populaarsuse kasv on olnud väga kiire ja paljudele jahmatav, kuna EKRE rõhub enamjaolt populismile ja hirmutamistaktikale.

Est-For tahtis rajada Tartumaale puidurafineerimistehase, kuid rahvas oli sellele tugevalt vastu. Põhjuseks toodi tehasest tulenev halb hais ja keskkonnareostus. Tugev sõdimine tehase vastu viis selleni, et valitsuskabinet otsustas Est-Fori puidurafineerimistehase kavandamiseks algatatud riigi eriplaneeringu lõpetada, põhjendades seda ülekaaluka avaliku huviga. Planeering lõpetati, ilma et oleks tehtud uuringuid, kas ja kui palju tehase rajamine loodust üldse reostaks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski eestvedamisel tõsteti alkoholiaktsiisi sellises määras, et see tõi kaasa uskumatu piirikaubanduse Läti piiril. Mitu Lõuna-Eesti väiksemat kauplust nägi raskeid aegu. Piirikaubandus tõi kaasa sotside reitingu märkimisväärse languse, mille peale otsustas tollane tervise- ja tööminister Ossinovski ministrikohalt tagasi astuda. Paraku pole senimaani tema tagasiastumine sotside langenud reitingut tagasi ülespoole tõstnud.