Jaga lugu:

Selgusid mullused popimad automargid

Eelmisel aastal kasvas Eestis uute sõiduautode müük võrreldes aasta varasemaga 3,6 protsenti, teatas AMTEL.

Uus Toyota RAV4.  Foto: EPA

Kokku müüdi mullu 25 387 uut sõiduautot, mida on veidi vähem, kui AMTEL prognoosis (tõus kuni 8%). On mitmed põhjused, mis Eesti sõiduautode turgu läinud aastal mõjutasid - firmaautode vahetamine väiksemate vastu, WLTP tekitatud anomaalia ning teatud jahenemine majanduses, seisis pressiteates.

AMTELi tegevjuht Arno Sillat selgitas suvel, kuidas Euroopa Liidus määrati seoses sõidukite uue kütusekulu testiprotseduuri WLTP rakendumisega kvoodid, kui palju vana meetodiga mõõdetud sõidukeid võib peale 1. septembrit Euroopa Liidus müüa. „Seetõttu tekkis suuremal osal uute autode müügiettevõtetest teatud kvooti ületav laoseis, mis oli vaja nii-öelda ette müüa ehk arvele võtta enne tähtaja kukkumist. Edetabeli tipust olid sellest vabad Škoda ja Volkswagen, kelle müügistatistika ka augustis kajastas reaalselt klientidele üleantud sõidukeid."

Aasta popimad autod

Detsembris müüdi Eestis 1113 uut sõiduautot ehk 23,9% vähem kui 2017. aasta detsembris.

Aasta kokkuvõttes olid kõige populaarsemad väiksemad keskklassi autod, mille osakaal oli 23,6%. Rohkelt eelistasid tarbijad ka keskmisi ja väiksemaid maastureid, mille osakaal oli vastavalt 21% ja 17,1%. Hübriidautosid müüdi möödunud aastal 1602. Elektriautosid läks kaubaks 84 ning uusi gaasiseadmega (CNG ja LPG) müüdi vastavalt 110 ja 62.

Automarkidest oli 2018. aastal edukaim Toyota 4099 müüdud uue sõiduautoga. Järgnesid Škoda ja Renault, vastavalt 3144 ja 2509 sõiduautoga. Mudelite edetabeli tipu vallutasid Škoda Octavia (1025 autot), Toyota RAV4 (997) ja Renault Clio (861).

Tarbesõidukite turg kasvas mullu 3,7% ja kokku müüdi 2018. aasta jooksul 6227 uut tarbesõidukit. Markidest oli edukaim Citroen, milliseid läks kaubaks 914. Järgnesid Renault ja Peugeot, vastavalt 729 ja 664 sõidukiga. Veokeid müüs enim Scania (359 veokit), edukad olid ka Volvo (305 veokit) ja Mercedes-Benz (111 veokit).

Riigil on, mille üle mõelda

Arno Sillat, AMTELi tegevjuht

"Eesti autoturg käitus möödunud aastal enam-vähem prognooside kohaselt. Aasta algas ettevõtete autode erisoodustusmaksu arvestuse korra muutumise tagajärjel autode aktiivse vahetamisega väiksemate vastu, seejärel turg stabiliseerus kuni WLTP rakendumisega seotud autode etteregistreerimiseni augustis. Järgmistel kuudel turg taas stabiliseerus, kuid oodatust veidi madalalmal tasandil.

Igale tõusule järgneb stabiliseerumine või langus ja ilmselt on see aeg ka kätte jõudnud.

Sõiduautode kütuste osas on turuliider endiselt bensiin, diiselkütus on selgelt langustrendis, kuid maha on seda veel vara kanda. Hübriidid on Eestis oma koha edukalt leidnud, 6% on kõrgem turuosa, kui EUs keskmiselt. Elektriautode müük tõusis tõhusalt, kuid numbrid on endiselt marginaalsed (osakaal uute sõiduautode osas 0,3%).

2019. aastat võiks vaadelda kui stabiliseerumise ja suuremate struktuursete muutuste ettevalmistusaastat. Müügimahud jäävad enam-vähem läinud aasta tasemele, kuid aasta esimestel kuudel esineb kindlasti mahajäämust 2018. aastaga võrreldes.

Elektriautod suuremat läbimurret veel ei tee, kuid mudelite arv (eriti premium sektoris) lubab neile siiski jätkuvat kasvu nii absoluutnumbrites, kui turuosas. Suuremat läbimurret tuleb siiski veel 2021. aastani oodata.

Kasutatud autode turul kasvab klientide teadlikkus vähehaaval - üha rohkem osatakse hinnata teada ajalooga Eestis sõitnud autosid. Seda positiivset trendi murrab paraku sissetoodavate vanade ja saastavate diiselsõidukite vool. Siin on riigil, mille üle mõelda."

Jaga lugu:
Hetkel kuum