Jaga lugu:

Riigi tekitatud korteriühistud hädas aruandlusega

Riik otsustas, et väikesed korteriühistud ei pea majandusaasta aruandeid koostama, kuid pea sama põhjalikku aruannet nõuab neilt ikka statistikaamet.

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi tõdes, et korteriühistutelt nõutavad andmed ei tohi olla nii keerulised, et nendele ilma suuremate eriteadmisteta vastata ei oskaks.  Foto: Raul Mee

Eelmisel aastal jõustus uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tõi Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul juurde ligikaudu 11 000 korteriühistut. Kes eelmiseks aastaks ise korteriühistut ei moodustanud, neile lõi korteriühistu riik.

Ühtlasi leevendati reegleid väikeste majade jaoks, kus on kuni kümme korterit. Sellistes ühistutes ei pea juhatust valima ning sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet.

Riik majandusaasta andmeid ikkagi nõuab

Äripäeva poole pöördus aga sellise väikese kortermaja esindaja, kes on hädas hoopis statistikaametiga. Ehkki uus seadus neilt juhatuse esimeest ja majandusaasta aruannet ei nõua, nõuab neilt detailseid raamatupidamislikke andmeid statistikaamet. Talle teatati, et kord aastas tuleb esitada äriregistrile esitatava majandusaasta aruande põhjal andmed.

Statistikaamet teatas talle vastuseks, et korteriühistu on raamatupidamise seadusega võrdustatud füüsilisest isikust ettevõtjaga ning sellele kohaldatakse FIEdele võrdselt andmete esitamise kohustust riikliku statistika jaoks.

Korteriühistu esindaja on aga segaduses, miks võrdsustatakse põhimõtteliselt mittetulundusühing FIEga. Ka ei mõista ta, et kui neil juhatuse esimeest ei ole, kas ankeedi peaks siis täitma kõige suurema korteri omanik või keegi teine. "Miks peaks üldse aega kulutama ja tegelema sellise asjaga nii riigiasutus kui ka väike korteriühistu?"

Ta lisas, et ta on tutvusringkonnas kuulnud, et korteriühistu tegemine käis nii automaatselt, et paljud ei teagi, et neil üldse korteriühistu on. Eriti just need, kus on majas kaks korterit. "Näitasin nii mõnelegi näpuga registrist, et neil on nüüd ühistu ja et nende maja aadressist on ka korteriühistu endale nime saanud,“ rääkis ta ja mõtiskles, et need automaatselt moodustatud ühistud hakkavad siis ilmselt trahve maksma, kui statistikakohustuse täitmata jätavad.

Majandusaasta aruande põhjal oleks andmeid lihtsam esitada

Statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots selgitas, et statistikaamet küsib andmeid statistiliste küsimustikega, mitte majandusaasta aruandega. Kui aga majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud, kasutatakse neid andmeid küsimustike eeltäitmiseks, et andmeesitaja tööd lihtsustada.

Ots märkis, et kassapõhisest raamatupidamisest olenemata tuleb korteriühistutel siiski teha raamatupidamist ja finantsaruandlust ning dokumenteerida kõik oma majandustehingud. Tema sõnul peaksidki korteriühistud täitma statistika küsimustiku kassapõhise raamatupidamise järgi.

“Antud statistikatöö eesmärk on anda teavet kasumitaotluseta organisatsioonide majandustegevuse, tulude-kulude, liikmete ja töötajate arvu kohta. Kasumitaotluseta organisatsioonide andmed on sisendiks sisemajanduse koguprodukti arvutamisel, rahvamajanduskontode ja pakkumise-kasutamise tabelite koostamisel,” selgitas Ots, miks on vaja selliseid andmeid koguda. Ta märkis, et andmeid kogutakse, et täita seadustest tulenevate riiklike ja rahvusvaheliste eesmärkide täitmist ning statistikaamet on andmete vahendaja rollis.

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ütles, et kuna muudatus on veel värske, ei oska ta öelda, kas tekkinud mure on laiem probleem. Mardi nentis, et mida rohkem meil statistikat on, seda läbipaistvamad asjad on. Oluline on tema sõnul aga see, et statistika korjamise eesmärgil ei tehtaks aruannete esitamist või küsimusi ebamõistlikult keeruliseks, et inimesed peaksid tohutut vaeva nägema. "Need peaksid olema mõistlikud, millele on võimalik vastata ka ilma suurte eriteadmisteta,“ ütles Mardi.

Mardi tõdes, et ka kassapõhine raamatupidamine peab olema arusaadav, selge ja tõendatud. „Kui tekivad ka mingisugused võlanõuded, kohustused, sa ei saa ju minna kohtusse ilma tõenditeta võlanõuet näiteks maksma panna.“

Ühistutel tohutult küsimusi

Uue seadusega on Mardi sõnul endiselt tohutult palju küsimusi õhus ja väga palju just nendes väiksemates majades: kuidas tegutseda, mida tähendab ühine esindusõigus, kuidas seda teostada jne. "Neid küsimusi on palju ja eks neid tekib ka edasi. Ma arvan, et võib-olla üks oluline aeg on nüüd uus aasta, kui ühistud hakkavad majanduskavasid koostama, üldkoosolekut korraldama ja võib veel välja tulla küsimusi.“

Ta märkis, et terve eelmise aasta jooksul tuli iga päev vastata 20-50 telefonikõnele ning selgitusi anda. Lisaks anti täismajale tohutu hulk eri koolitusi. "See õigusakt on võib-olla natuke keerukas,“ tõdes Mardi. Lisaks on seni väga vähe kohtupraktikat, millele tugineda.

Mardi rõõmustas aga, et nüüd on registrisse kantud ligikaudu 23 000 korteriühistut ning umbes 75% Eesti elanikest elab korteriühistus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum