Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Itaalia uurijad paluvad Eestilt abi
Danske Banki rahapesuskandaal on muutunud järjest tõsisemaks.Foto: Andras Kralla
Itaalia prokuratuur esitas õigusabipalve Eesti ja Läti võimudele, et need aitaksid lahendada Aserbaidžaani rahapesujuhtumit.
Itaalia uurijaid huvitavad Danske panga kaudu väidetavalt raha pesnud viis ettevõtet, kirjutab Itaalia väljaanne Il Sole 24 Ore.
Samad firmad olid ka
Äripäevas 2017. aasta sügisel avaldatud lugude fookuses, mis kirjeldasid nn Aserbaidžaani rahapesumasina töötamist Danske pangas.
Läinud detsembris läks Itaaliast üks õigusabipalve teele Taani, sel kuul said Itaalia meedia andmetel palved Eesti, Läti ja Suurbritannia. Kellele Eestis palve saadeti, ei ole praegu teada. Näiteks riigiprokuratuuri ei ole ühtegi värsket õigusabipalvet jõudnud. Viimati palus Itaalia prokuratuurilt abi kaks aastat tagasi.
Otsib kasusaajaid
Praegu tahab Itaalia vastust küsimusele, kes olid firmade Hilux Service, Metastar Invest, LCM Alliance, Jetfield Networks ja Polux Management tegelikud kasusaajad. Ettevõtted liigutasid kümnetesse pankadesse ja riikidesse summasid eri valuutades: 3 miljardit dollarit, 519 miljonit eurot, 1,2 miljardit rubla, 3 miljonit naela ja miljon Sveitši franki.
Ühe ettevõtte, Hilux Service’i niidid viivad ühe Malta pangani, mille kahtlast tegevust uuris Malta ajakirjanik Daphne Caruana Galizia, kes mõrvati autopommiplahvatuses 2017. aasta sügisel. Itaallaste värske õigusabipalve pole küll seotud Malta juhtumiga, kuid kõnekas on, et Hilux omas Maltal Pilatus Bankis kontot, millest sai kasu just Aserbaidžaani valitsusliikme poeg.
Itaallaste artiklist selgub, et kahtlastele firmadele olid kontod avatud ka eelmisel aastal pankrotti läinud ja rahapesus süüdistatavas Läti pangas ABLV, samuti pangas BlueOrange.
Poliitiku must raha
Itaallaste praegune käik on järg nende parlamendiliikme Luca Volonte korruptiivse maiguga käitumise uurimisele. Volontet süüdistati selles, et ta sai Aserbaidžaanist raha, mille eest tegi vastutasuna riigile sobivat poliitikat ja lobi inimõigustele keskendunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees.
Süüdistuse järgi tehti Volontega seotud fondi Novae Terra arvetele Eestist aastatel 2012–2014 neli ülekannet kokku summas 2,17 miljonit eurot, mis tulid Danske panga Eesti filiaalis registreeritud pangakontodelt. Eestist ülekanded teinud firmad on registreeritud Ühendkuningriigis ning info nende omanikest jookseb liiva maksuparadiisides Marshalli saartel, Belize’il ja Briti Neitsisaartel.
Volonte mõisteti esimeses kohtuastmes rahapesu süüdistuses õigeks, kuid prokurörid esitasid apellatsioonkaebuse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.