Kes on Anveltiga seotud kurikuulus Anton Ger?

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 23. jaanuar 2019 kell 6:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kes on Anveltiga seotud kurikuulus Anton Ger?
Anton Ger 2001. aastal.Foto: Julia-Maria Linna
Äripäev avaldab uuesti 2013. aasta jaanuaris avaldatud artikli, milles kirjutati teiste seas Anton Gerile esitatud rahapesusüüdistusest.
Loo uuesti avaldamise ajend on tänane Eesti Ekspressis ilmunud artikkel, mille järgi on Anton Geriga suhetes olnud eelmisel aastal ministriametist lahkunud Andres Anvelt.
Olgu öeldud, et Eesti tolleks ajaks suurimas avastatud rahapesu juhtumis süüdistatud neli meest ja finantsettevõte jäid siiski kohtus õigeks. Ehkki kohus leidis, et süüdistatavate käitumises on tuvastatavad rahapesukuritegudele iseloomulikud tunnused, polnud nõutavat eelkuriteo sündmust ning nii saidki kohtualused väljuda kohtumajast õigeksmõistva otsusega.
6. jaanuar 2013
Anton Ger ja 64 miljonit eurot musta raha
Eesti suurimas avastatud rahapesu juhtumis süüdistatakse nelja meest ja ühte finantsettevõtet selles, et nad keerukate skeemide ja välisfirmade abil pesid puhtaks ning lasid Eestis käibele üle 64 miljoni euro teadmata päritolu raha.
Tegemist on keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo mitu aastat kestnud uurimisega, mille tulemusel on süüdistuse saanud Anton Ger, Sergei Kirillov, Sergei Golubajev, Andrus Koch ja nendega seotud Tallinna Kaupmehe tänava korterisse registreeritud valuutavahetusfirma Ateka Resource.
Uurimine sai riigiprokuratuuri andmetel alguse juba 2009. aastal, kui rahapesu andmebüroo tuvastas, et ühe Venemaa äriühingu tegevus koostöös Eestis tegutseva finantseerimisasutusega viitas kahtlastele tehingutele ja rahapesualase kuriteo toimepanemisele.
Endine rahapesu andmebüroo, praegu politsei sisekontrolli osakonna juht Raul Vahtra ütles, et tegemist on keerulise ja suurima rahapesu juhtumiga, mis on kohtusse jõudnud. “Sellesse on palju ressurssi pannud nii rahapesu andmebüroo, kriminaaltulu tuvastamise büroo kui ka prokuratuur. Ma arvan, et see on Eesti üks suuremaid majanduskuritegusid,” ütles Vahtra.
Variisikud said ülesande. Reedel teatas riigiprokuratuur napis pressiteates, et süüdistuse järgi lõi 35aastane Anton varalise kasu teenimise eesmärgil viiest liikmest koosneva kuritegeliku ühenduse ning andis neile ülesande otsida ja värvata variisikud, kes avaksid äriühingutele pangas arvelduskontod ning edastaks pangast saadud dokumendid ja internetipanga juurdepääsuparoolid ühenduse liikmetele.
“Ühenduse liikmed juhendasid variisikuid fiktiivsete dokumentide, näiteks lepingute, ankeetide ja kassa väljamineku orderite koostamisel. Finantsteenuste osutamise fiktiivsete lepingute alusel laekus äriühingu kontole raha, mille tegeliku kasusaaja varjamiseks koostati ebaõigeid andmeid sisaldavaid kassa väljamineku ordereid “lepingupartneritest” äriühingute nimele, tehti tehinguid näilikult seadusliku tulu teenimise näitamiseks ning teenitud tulust maksti kuritegeliku ühenduse liikmetele näilikult seaduslikul viisil palka,” selgitas riigiprokuratuur.
“Tegemist on Eesti majandussüsteemi ausa ja läbipaistva toimimise vastu suunatud kuriteoga, tavamõistes kannatanuid selles kriminaalasjas ei ole,” ütles riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Ta lisas, et juhtum puudutab viit firmat, kuid kuna raha liikus mitme välismaa äriühingu kaudu, on kaudne ettevõtete ring laiem.
Kuritegelik ühendus lasi 2009. aasta maist kuni 2010. aasta aprillini Eestis käibele teadmata päritoluga, omandiõiguseta ja tegeliku kasusaajata raha kokku summas 64 232 317 eurot, 29 710 latti ja 39 985 USA dollarit. Äriühing ise teenis kuritegelikku tulu vähemalt 199 512 eurot, 116 577 USA dollarit ning 344 latti.
Koostöö Venemaaga. Vahtra sõnul tehti koostööd ka välisriikidega, näiteks Venemaaga. Küsimusele, kui altid olid Venemaa uurimisorganid Eestile abi osutama, vastas ta: “Keeruline öelda. Me peame arvestama selle riigi suurust ja veskeid, mis selle suuruse tõttu ka aeglaselt jahvatavad. Osaliselt tingis ka see kriminaalmenetluse pikkuse – see võttis kaua aega. Samas keerulisi majanduskuritegusid uuritaksegi aastaid,” ütles Vahtra.
Ta lisas, et kohtusse jõudnud rahasumma on vaid osa sellest, mis tegelikult firmade vahel läbi käis. “Need käibed, mis selles ettevõttes olid, on mitu korda suuremad ning firmade ring laiem. Teatud osas rahapesu andmebüroo veel jätkab tööd,” ütles Vahtra.
Avalikkuse jaoks on Ateka Resource ning firmaga seotud inimesed tundmatud. 2007. aastal alustas Anton Geri juhitud Ateka Resource valuutavahetusega. 2009. aastal küündis firma müügitulu 1,5 miljoni euroni. Lisaks Gerile on praegu Ateka Resource juhatuses ja aktsionäride hulgas Olga Burlakova, kes kriminaalasja kommenteerida ei soovinud. Küll lubas ta uurida ettevõtte juristilt, kas mingi kommentaar antakse.
Seotud mitme firmaga. Valuutavahetusega tegeleb ka Gerile kuuluv OÜ Instance. Veel on Ger koos Burlakovaga osanik kaubavedudega tegelevas OÜs Ateca Service. Ger oli 2011. aasta lõpuni ka üks Antoro Oil OÜ osanikest. Mootorikütuste hulgimüüki põhitegevusalana näidanud firmal pole kunagi olnud kütusemüügiks vajalikku registreeringut majandustegevuse registris. Ka pole 2010. aastal asutatud ettevõte esitanud majandusaasta aruandeid.
Andrus Koch korraldas veel paari aasta eest Wild Travel OÜ kaudu seiklusreise Eesti väikesaartele. Teda seob Geriga MTÜ K-Toimetus, mille juhatuse liikmed nad olid eelmise aasta suveni. Praeguseks on kõik Kochi osalusega ettevõtted oma tegevuse lõpetanud. Kochi telefon oli reedel välja lülitatud.
Kinnistusraamatu andmetel on prokuratuur seadnud mitmele süüdistatavate kinnistule kasutamise keelumärke.
Tänavu augustis süüdistas Anton Ger Eesti Ekspressis ilmunud artiklis vandeadvokaat Viktor Särgavat üle 800 000 euro väljapressimises ning kahtlustas politseid info lekitamises.
Eesti Ekspress kirjutas 2010. aastal, kuidas rahapesu andmebüroo uurib hämaraid tehinguid, kus üks ja sama seltskond kandis Eestisse dollareid ja eurosid 300 miljoni krooni väärtuses. Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul saabus raha Venemaalt ülekandega Eestisse, võeti siin sularahas välja ning rändas tõenäoliselt üle piiri tagasi.
Suured summad kanti esmalt üle Ateka Resource kontole, sealt edasi Tavidisse, kust Atekaga seotud inimesed need sularahas välja võtsid. Raul Vahtra ütles, et Tavidi tahtlikku tegevust ei tuvastatud.
Kasutati Eesti kontosid
2011. aasta detsembris esitas riigiprokuratuur Tallinna halduskohtule taotluse loa saamiseks kanda riigi tuludesse Tavidile kuuluval Norde Bank Finlandi kontol oleva rahasumma üle 3 miljoni USA dollari, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata.
Riigiprokuratuur põhjendas taotlust kriminaalmenetlusega, millega rahapesu andmebüroo tuvastas Venemaa firma OOO Selkhoxinvest tegevuses viite rahapesualasele kuriteole.
2009. aasta jaanuaris avati Selkhoxinvestile Äripangas konto ning konto avamisel oli äriühingu soovitaja Ateka Resource. Näiteks 2009. aasta juunis laekus Selkoxinvesti kontole firma T-Line Group Limited kontolt Danske Bankis üle 22,5 miljoni USA dollari ja üle 2 mln euro. Rahasummad on omakorda pärit Property Impex Leedus asuvalt kontolt. Selkhoxinvest ja Ateka Resource selgitasid, et laenulepingu alusel esitas Selkhoxinvest firmale T-Line Group arved, kuid ekspertiis tegi kindlaks, et arved on võltsitud ja sellel olevat allkirja ei ole kirjutanud Selkhoxinvesti seaduslik esindaja Yuriy Yuditskiy.
1. juulil 2009 kanti Selkhoxinvest kontolt taas üle 3 miljoni (raha tuli T-Line Groupilt) USA dollari Ateka Resource kontole ning sealt kohe edasi Tavidi arvelduskontole. Rahapesu andmebüroo piiras Tavidile kuuluva konto kasutamist 30 päevaks. Tavidi pöördumisel lubati kanda raha põhikontolt arvelduskontole, kuna põhikonto arestimine halvanuks oluliselt Tavidi igapäevast majandustegevust.
Et Selkhoxinvest ei esitanud 30 päeva jooksul dokumente, mis kinnitaksid vara legaalset päritolu, kehtestas rahapesu andmebüroo Tavidi konto kasutamise piiranguks 60 päeva ning pikendas seda aasta lõpuni kuni rahasumma konfiskeerimise tagamiseks arestiti. Riigiprokuratuur leidis, et Tavidi kontole kantud raha päritolu seaduslikku omanikku pole tuvastatud, vara on illegaalne ning Selkhoxinvest kontol toimunud tehingud on algusest peale olnud Ateka Resource inimeste kontrolli all.
Raha tuli pahavaraga
IT-firmat Rove Digital juhtinud Vladimir Tšatšinit, Valentina Tšatšinat, Timur Gerassimenkot, Dmitri Jegorovit ja Konstantin Poltevit süüdistatakse rahapesus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Süüdistatakse ka viit samade inimestega seotud ettevõtet, neljale inimesele on esitanud süüdistuse ka USA.Kuritegelik jõuk teenis kokku ligi 21,5 mln USA dollarit ning üle 560 000 euro. Jõuk töötas välja pahavara, mis nakatas vähemalt 4 miljonit arvutit sajas riigis. Teiste seas nakatati ka USA riigiasutuste ja NASA arvutid.
Rahavood tulevad Venemaalt
Järgnevalt kirjeldatud skeem on pärit rahapesu andmebüroo aastaraamatust. Kohtusse saadetud juhtum ei toimunud üks-ühele selle skeemi järgi, kuid oli sellega sarnane.
Rahapesu kahtlusega tehingute puhul domineerivad jätkuvalt teadmata päritoluga rahavood Venemaalt. Tihti saabub raha Eestisse teiste ELi riikide kaudu. Pärast erinevate tehingute tegemist kantakse raha nn mugavusriikidesse off-shore kontodele reaalsete arvete maksmise eest või viiakse sularahana Venemaale tagasi.
Rahapesuskeem on üldiselt järgmine: pärast eelkuritegu Venemaal kasutatakse kuriteo tulemusena saadud raha liikumise keerukamaks muutmiseks Vene ettevõtteid. Raha kantakse teiste ettevõtete kontodele, mida kontrollivad kurjategijad. Sageli kasutatakse mitmeid etappe, et raha liikumise jälgimine kahtluse tekkimisel õiguskaitseasutustele keerukamaks muuta.Järgmise etapina viiakse raha fiktiivsete tehingutega Venemaalt välja, kasutades kurjategijate kontrollitavaid ettevõtteid. Ka selles faasis kasutatakse sageli mitmeid tehinguid, “segades” kuritegelikku ja seaduslikult saadud raha.Lõpuks kantakse raha Eestis tegutsevate ettevõtete kontodele, kust see kas sularahaautomaadist või finantsteenuse pakkujate kaudu välja võetakse ja Venemaale tagasi viiakse.
Allikas: Rahapesu andmebüroo aastaraamat 2011
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Rahapesu
Hetkel kuum