Äripäev • 29. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:

Eesti edenes korruptsioonitaju indeksis

Foto: Elmo Riig, Sakala/Scanpix

Eesti tõusis täna avaldatud rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency Internationali 2018. aasta korruptsioonitaju indeksis mullusega võrreldes kolm kohta, olles üks suurimaid tõusjaid.

Värskelt avaldatud indeksis paigutub Eesti 73 punktiga koos Iirimaa ja Jaapaniga 18. kohale. Indeksit mõõdetakse 100 punkti skaalal, kus 0 tähendab, et korruptsiooni on rohkelt, ning 100, et korruptsiooni esineb vähe.

Indeksi esikohale tuli Taani 88 punktiga, kellele järgnesid Uus-Meremaa 87 punktiga ning Soome, Singapur, Rootsi ja Šveits 85 punktiga.

Võrreldes 2017. aastaga on Eesti korruptsioonitaju indeksi järgi 100 punkti skaalal paranenud 2 punkti võrra, saades lõpptulemuseks 73.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti teatel on samuti positiivne, et Eesti on maailmas 20 riigi seas, kelle punktisumma on 2012. aastast statistiliselt märkimisväärselt paranenud.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti, mis on Transparency Internationali esindaja Eestis, leiab, et 2018. aasta indeksi paranemisele aitasid kaasa 2017. aastal kohtusse jõudnud poliitilise korruptsiooni juhtumid, mis näitasid õiguskaitsesüsteemi sõltumatust poliitilisest võimust. Positiivset mõju avaldas ka kohaliku taseme institutsioonide võimekus haldusreformi ja kohalike valimiste järel.

"Indeksi alusanalüüsides on aga välja toodud, et laiaulatuslikke reforme korruptsiooni vähendamiseks pole Eestis ellu viidud, mistõttu on meie punktitulemus viimase paar aasta jooksul samale tasemele jäänud," ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Erkka Jaakkola pressiteates.

"Praeguseks näemegi, et indeksis ära märgitud poliitilise korruptsiooni juhtumid on nüüdseks ühel või teisel põhjusel lõpliku lahenduseta jäänud," nentis Jaakkola.

Danske rahapesuskandaali ei ole arvestatud

Korruptsioonivaba Eesti märgib, et korruptsioonitaju indeks ei hõlma erasektorit ega musta raha liikumist, mistõttu terve eelmise aasta jooksul maailma raputanud Danske Banki juhtum indeksis ei kajastu.

Edaspidise osas leiab Korruptsioonivaba Eesti, et avaliku sektori korruptsiooni vähendamiseks on vaja reforme, mis suurendavad otsuste tegemise ja seadusloome läbipaistvust, hoiavad erahuvid avalikust võimust lahus ning aitavad kaasa sotsiaalse kontrolli edendamisele. Ühing peab silmas muudatusi, nagu kindlate lobireeglite sätestamine, nn pöördukse efekti reguleerimine ning vilepuhujate laiem kaitse.

Üldiselt ei näita korruptsioonitaju indeks maailmas palju head: 180 riigist said kaks kolmandikku alla 50 punkti. Keskmine tulemus on sel aastal vaid 43 punkti. Esimest korda on esikahekümne seast välja jäänud Ameerika Ühendriigid ning halvenenud on seis nõrgenenud demokraatiaga riikides nagu Ungari ja Türgi.

Kuigi see indeksis ei kajastu, on Korruptsioonivaba Eesti teatel ka kõige paremate tulemustega riike tabanud rahapesusüüdistused rahvusvahelise Aserbaidžaani rahapesujuhtumi tõttu või pole seni karmimat regulatsiooni leidnud lobitöö ega poliitiline rahastamine. "Seega ei tähenda hea tulemus kindlasti seda, et riik endale korruptsiooni- ja pettuseriskide ennetamisega vähem tegelemist saaks lubada," selgitas ühing.

Korruptsioonitajumise indeks on kuni 13 iseseisva uuringu ja ekspertrühma hinnangute koondtulemus. Korruptsioonitajumise indeks hindab avaliku sektori ja poliitika korruptsiooni taset, mida tajuvad väliseksperdid ja äriringkonnad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt